Väikesed kurja lilled. Valik tõlkeid. Luuletused

„Väikesed kurja lilled“ on Charles Baudelaire’i luulevalimik, mille avaldas kirjastus Tänapäev 2000. aastal. Tegemist on tõlkekoguga, kuhu on koondatud umbes kolmandik tema kuulsast kogu maailmakirjanduse klassikaks saanud teosest „Kurja lilled“ („Les Fleurs du mal“). Vihik on üles ehitatud samas tsüklilises vormis nagu originaalteos, et anda eesti lugejale terviklikum ettekujutus Baudelaire’i luule poeetilisest ja temaatilisest haardest. Tõlkijateks on kolm tuntud eesti luule vahendajat – Ants Oras, August Sang ja Indrek Hirv.

Valimikus sisalduvad luuletused toovad esile Baudelaire’i poeetilise uuenduslikkuse ja maailmavaatelise julguse. Tema luule erineb oma aja romantikute helgematest toonidest, olles teadlikult provokatiivne, sünge, sageli lugejat šokeeriv. Autor käsitleb ilu ja õuduse põimumist, igatsust ja meeleheidet, igapäevaelu madalaid ja kõrgemaid hetki. Tema tekstides põimuvad erootika, religioossed motiivid, linnakultuuri kirjeldused ja inimese sisemiste vastuolude avamine. Nii lõi ta poeetilise keele, millest on välja kasvanud suur osa 20. sajandi modernistlikust luulest.

Charles Baudelaire (1821–1867) oli prantsuse luuletaja, tõlkija ja kriitik, keda peetakse modernse luule rajajaks. Tema peateos „Kurja lilled“ avaldati esmakordselt 1857. aastal ning pälvis kohe nii kriitikat kui ka tunnustust, osaliselt ka kohtuliku tagakiusamise tõttu selle „ebamoraalse“ sisu pärast. Hiljem on teosest kujunenud üks mõjukamaid luulekogusid maailmakirjanduses. Baudelaire’i loomingus on oluline koht dekadentsi ja sümbolismi kujunemisel, mõjutades sügavalt mitmeid hilisemaid poeete. „Väikesed kurja lilled“ vahendab eesti lugejale osa sellest pärandist, avades tee mõistmaks modernse luule algushetki.