Mu alasti kistud süda. Päevikumärkmed

Charles Baudelaire’i teos „Mu alasti kistud süda. Päevikumärkmed“ on kogumik fragmente ja isiklikke tähelepanekuid, mille autor pani kirja oma elu viimasel kümnendil, plaanides neist tulevikus kujundada autobiograafilise teose. Kuigi kavandatud raamat jäi valmimata, pakuvad need päevikumärkmed sügava sissevaate Baudelaire’i mõttemaailma, tunnetesse ja vaadetesse. Lugeja ette laotuvad laused ja lõigud, mis käsitlevad elu, kunsti, ühiskonda, haigust, üksindust ja kirge — teemasid, mis olid talle olulised ka tema luules ja kriitikas. Märkmetes segunevad ülestähendused vaimse kurnatuse ja terava eneseanalüüsiga, tuues esile nii autori sisemised heitlused kui ka püsiva taotluse siiruseni.

Päevikulaadsed killud on ebaühtlase pikkuse ja tooniga: osad neist on aforistlikud tähelepanekud, teised aga katked pikemalt sisekaemuselt või vihased väljaastumised. See mitmekihiline kogum ei paku sidusat narratiivi, kuid loob siiski kujundi autorist, kes püüab oma eksistentsi ja rolli kunstnikuna mõtestada. Baudelaire’i kirjutised heidavad valgust ka tema vaimsesse ja füüsilisse seisundisse, olles ühtaegu pihtimuslikud ja kriitilised. Nende kaudu ilmneb tema pidev võitlus iseenda, ühiskonna ja ka kirjandusliku positsiooni pärast. Teos kõnetab lugejat eelkõige oma aususe ja otsekohesusega, tuues esile ühe ajastu suurkuju hapra ja kompromissitu olemuse.

Charles Baudelaire (1821–1867) oli prantsuse luuletaja, proosakirjanik ja kriitik, kelle looming kujundas sümbolismi ning mõjutas tugevalt 20. sajandi modernismi. Tema tuntuim teos „Kurja lilled“ („Les Fleurs du mal“) tekitas ilmudes skandaali ning muutis kirjanduse käsitlust esteetikast, ilust ja dekadentsist. Ta oli tundlik ja vastuoluline loovisiksus, kelle eluteed saatsid vaesus, haigused ja konfliktid. „Mu alasti kistud süda“ peegeldab neid elukihistusi isiklikul tasandil, olles ainulaadne täiendus tema poeetilisele ja kriitilisele pärandile. Eesti keeles ilmus teos sarjas „Avatud Eesti raamat“, saatesõna autoriks Hasso Krull.