Mõranenud klaas kerkib pinnale

„Mõranenud klaas kerkib pinnale” on Chanrithy Himi autobiograafiline jutustus, mis toob lugejani vahetu kogemuse punakhmeeride võimu alt Kambodžas. Teos kirjeldab lapsepõlve, mis katkes järsult, kui pere kodust välja aeti ja nad sattusid sunnitöölaagrite karmidesse tingimustesse. Lugu kulgeb läbi nälja, haiguste ja lähedaste kaotuste, kuid samal ajal hoiab autor esil lootuse ja uskumuse, et isegi kõige raskemates olukordades on võimalik ellu jääda. Raamat annab tunnistust nii isiklikust kannatusest kui ka laiemast rahvuslikust tragöödiast, mille ohvriks langesid miljonid inimesed.

Autor põimib oma mälestused ja kogemused ausate ja valusate kirjeldustega, mis ei jäta lugejat ükskõikseks. Lapse vaatepunktist esitatud jutustus muudab teose eriliselt mõjusaks, kuna kirjeldab nii argipäevaseid pisidetaile kui ka hetki, mil elu ja surma piir oli õhkõrn. Ellujäämine on seotud nii juhuste, kogukonna toega kui ka sisemise vastupidavusega. Raamatul on lisaks ajalooline mõõde – see annab tunnistust Kambodža lähiajaloo ühest traagilisemast peatükist ning aitab mõista, kuidas totalitaarne režiim purustas perekondi ja inimlikku väärikust, jättes siiski ruumi inimvaimu tugevusele.

Chanrithy Him sündis 1965. aastal Kambodžas. Ta kaotas punakhmeeride võimu ajal suure osa oma perekonnast, kuid pääses 1981. aastal Ameerika Ühendriikidesse. Seal täitus tema lapsepõlveunistus õppida arstiks, hiljem on ta töötanud Oregonis ning tegelenud khmeeridest pagulaste psühhotraumade uurimisega. Tema mälestusteraamat on tõlgitud mitmetesse keeltesse ning pälvinud tähelepanu kui üks olulisemaid tunnistusi punakhmeeride genotsiidi isiklikest tagajärgedest. Himi looming ja tegevus on suunatud sellele, et hoida mälus mineviku kannatused ja anda häält neile, kellel seda enam ei ole.