Sergo. Seiklusromaani sugemetega armastuslugu

Caspar Treesi romaan „Sergo. Seiklusromaani sugemetega armastuslugu“ põimib endas kahe žanri – armastusromaani ja seiklusjutu – elemente, kujutades loo peategelase Sergo sisemist ja välist rännakut. Tegu on looga mehest, kelle elu võtab ootamatu pöörde, kui ta satub sündmuste keerisesse, kus piirid tõelise ja petliku, ihade ja kohustuste vahel hakkavad hägustuma. Sergo teekond viib teda läbi erinevate paikade ja olukordade, mille käigus ta kohtub inimestega, kes panevad teda ennast ja oma valikuid ümber hindama. Loo keskmes on kirglik, kuid vastuoluline armastus, mis muutub edasiviivaks jõuks, ent samas ka allikaks, kust tõusevad vastuolud ja sisemised pinged.

Romaani tegevustik on tempokas ja sündmusterikas, andes aimu, et autor ammutab ainest mitmetest kirjanduslikest mõjutustest – seiklusjuttude hoogsusest, romantilise kirjanduse tundetäiusest ja eksistentsiaalsete teemadega põimuvast sisekaemusest. Sergo ei ole ideaalne kangelane, vaid pigem otsiv ja eksiv inimene, kelle emotsioonid ja tegutsemised on kantud isiklikest soovidest, aga ka välisest surveolukorrast. Romaani keelekasutus on otsekohene ja pildiline, toetades tegevuse filmilikku voolavust. Tekstist õhkub teatavat toorest ausust, mille kaudu püütakse haarata elu mitmetahulisust – nii selle ilu kui ka ebamugavaid nurki.

Caspar Trees on Eesti autor, kelle looming on isepäine ja väljaspool peavoolu kirjanduse tavasid. „Sergo“ on omakirjastuslikult ilmunud teos, mille isiklik ja žanreid ühendav stiil peegeldab soovi katsetada vormi ja sisu piire. Treesi kirjutamisviisis kohtuvad jutustamise vajadus ja maailmakogemuse analüüs, mis väljendub nii peategelase siseheitlustes kui ka lugu ümbritsevas emotsionaalses pingeväljas. Tema looming sobib lugejale, kes eelistab kirjandust, kus isiklik otsing ja elu juhuslikkus põimuvad tähendusrikasteks kujunditeks väljaspool traditsioonilist žanrikirjanduse selget määratlust.