Laulatuse lummas

Carson McCullersi jutustus „Laulatuse lummas“ („The Ballad of the Sad Café“) on melanhoolne ja sisendusjõuline lugu armastusest, võimust ja üksindusest. Loo keskmes on Amelias-nimeline naine – tugev, vaikne ja isepäine tegelane, kes juhib väikest lõunapoolse Ameerika osariigi külas asuvat kohvikut. Tema maailm muutub, kui külla saabub küürakas sugulane Lymon, kelle vastu Amelia ootamatult kiindub. Ent loo dünaamika keerab end uude suunda, kui Ameliale varem abielus olnud, kuid vangistusest vabanenud eksmees Marvin Macy ilmub taas külla. Nende kolmevaheline suhe hargneb lahti aeglaselt, tuues esile peenelt psühholoogilised nihked, alanduse, kiindumuse ja reetmise keerdkäigud.

McCullers kasutab nappi ja täpset keelt, et luua tugeva atmosfääriga maailm, kus inimese sisemine tühjus ja armastuse irratsionaalne iseloom saavad keskseteks teemadeks. Armastus ei ole selles loos vastastikune ega isegi loogiline – see on jõud, mis määrab ja hävitab, andmata põhjust ega seletust. Autori vaade on kaastundlik, kuid mitte illusioonidega; ta vaatleb tegelasi distantsilt, lubades nende motiividel ja valikutel ise kõneleda. Väikelinna suletus, karmid sotsiaalsed suhted ja füüsiline keskkond moodustavad tausta, millel inimlike tunnete haavatavus ja moonutatus eriti tugevalt esile kerkivad. Lugu, milles vähe öeldakse otse, jätab lugejale ruumi tõlgendusteks ja emotsionaalseks järelkõlaks.

Carson McCullers (1917–1967) oli üks 20. sajandi keskpaiga olulisemaid Ameerika lõunapoolsete osariikide kirjanikke, kelle looming keskendub sageli marginaliseeritud ja üksildaste inimeste sisemaailmale. Tema teoseid iseloomustab sügav psühholoogiline läbitunnetus, empaatia ja poeetiline alltekst. „Laulatuse lummas“ on üks tema tuntuimaid jutustusi, mis ilmus esmakordselt 1951. aastal ning on leidnud kindla koha Ameerika modernistliku proosa klassikas. Eesti keeles ilmus see Loomingu Raamatukogu sarjas, tuues kohaliku lugejani McCullersi sugestiivse ja emotsionaalselt karge maailma.