Mööda Korallimerd. Reisimärkmeid Saalomoni saarelt

Caroline Mytingeri raamat „Mööda Korallimerd. Reisimärkmeid Saalomoni saarelt” on dokumentaalne reisikiri, mis talletab 20. sajandi keskpaigas toimunud retke läbi Melaneesia ühe harva külastatud piirkonna. Autor, kes on ise portreekunstnik, kirjeldab koos oma reisikaaslasega ette võetud teekonda Saalomoni saartele eesmärgiga jäädvustada kohalike rahvaste nägusid ja kultuurilist olemust enne, kui need globaalse moderniseerumise mõjul kaduma kipuvad. Teos ei keskendu üksnes visuaalsele kultuurile, vaid avab ka etnograafilist ja inimlikku pilti maailmast, mis oli tolleks ajaks veel suuresti puutumata välismõjudest.

Raamatus kirjeldatakse mitmekesist rahvastikku, kelle nahavärv, kombed ja uskumused varieeruvad, tekitades kohati pingeid isegi lähedalasuvate kogukondade vahel. Mytinger vaatleb kohalikke suhteid, argielu, tavasid ja maailmapilti tähelepaneliku ja detailse pilguga, jäädes samas oma ajastule iseloomuliku läänepilgu raamesse. Olulisel kohal on ka loodus: troopilised metsad, mered, loomastik ja eksootiline flooramaailm luuakse elavalt ja värvikalt, justkui täiendusena inimportreedele. Raamatusse põimitud juhtumised – vahel koomilised, vahel ohtlikud – peegeldavad kahe noore naise julguse ja kohanemisvõime piire kaugel kodust ja harjumuspärasest maailmast.

Caroline Mytinger (1897–1980) oli Ameerika portreekunstnik ja kirjanik, kelle reisid 1930. aastatel Uus-Guineasse ja Saalomoni saartele kujunesid ainulaadseks ettevõtmiseks oma aja kontekstis. Tema eesmärk polnud üksnes kunstiline dokumenteerimine, vaid ka kultuurilise mitmekesisuse mõistmine ja jäädvustamine visuaalselt ja sõnaliselt. „Mööda Korallimerd” põhineb tema isiklikel tähelepanekutel ja kogemustel ning on kirjutatud osalt reisikirja, osalt kultuuriloolise päeviku vormis. Mytingeri töödel on oluline koht 20. sajandi alguse antropoloogiliselt laetud reisikirjanduses, kus piirid teadusliku huvi ja esteetilise jäädvustamise vahel sageli hägustuvad.