Frida Kahlo ja elu värvid

Caroline Bernardi romaan „Frida Kahlo ja elu värvid“ (kirjastus Varrak, 2021) jutustab ühe 20. sajandi mõjukama kunstniku elu pöördelisi hetki. Lugu algab 1925. aastal Mehhikos, kus noor Frida unistab arsti kutsest. Ränk õnnetus katkestab aga tema plaanid ja sunnib teda otsima uut teed. Haiglavoodis avastab ta maalimise, millest kujuneb nii teraapia kui eneseväljenduse vorm. Suhe kunstnik Diego Riveraga toob ta tähelepanu keskmesse, ent samas kaasnevad sellega ka valusad pettumused ja truudusetus. Frida loob seejärel iseseisva tee, kus looming ja isiklik elu põimuvad tihedalt ühte.

Romaan näitab, kuidas Frida astub maailma kunstilavale, kohtudes sürrealistidega Pariisis ja pälvides tunnustust Picasso ning Trotski sugustelt kujudelt. Bernard kujutab teda naise ja kunstnikuna, kes oskab valu ja haigust muuta värviküllasteks sümboliteks lõuendil. Tugevused ja nõrkused, armastus ja reetmine, poliitika ja looming annavad teosele eluloolise ja samas ilukirjandusliku sügavuse. Autor rõhutab, et Frida elu oli täis vastuolusid – ta oli korraga habras ja vankumatu, eraelus haavatud, kuid kunstis kartmatu ja särav.

Caroline Bernard on saksa kirjaniku Tania Schlie pseudonüüm. Schlie on kirjandusteadlane, kes on viimased kakskümmend aastat töötanud vabakutselisena ja keskendunud ajaloolistele romaanidele, mille peategelasteks on sageli tugevad ja inspireerivad naised. Tema teoseid on tõlgitud mitmesse keelde ning „Frida Kahlo ja elu värvid“ püsis Saksamaal pikka aega bestsellerite edetabelis. Bernardi loomingu tunnuseks on ajalooliste faktide ja ilukirjandusliku kujutlusvõime ühendamine, mis teeb tema raamatud ligipääsetavaks laiale lugejaskonnale.