Kivist päevaraamatud

Kivist päevaraamatud on jutustaja vaatenurga poolest ebatavaline romaan, mis jälgib Daisy Goodwill Fletti elu sünnist kuni kõrge vanuseni. Raamat on esitatud justkui autobiograafiana, kus minavorm vaheldub kolmanda isikuga, lisatud on sugupuu ja pilditahvlid, mis jätavad mulje päriselt eksisteerinud perekonnaloost. Daisy elu algab juba nihkes: tema sündi saadab kaotus, ning laps antakse üles kasvatada võõra pere juurde. Hiljem tulevad abielu, emadus, töö, kolimised Põhja-Ameerika eri paikade vahel, erinevad sõpruskonnad ja aeglane taandumine vanadusse. Romaan ei keskendu suurtele sündmustele, vaid sellele, kuidas üks inimene õpib tasapisi oma elu lahti mõtestama ja küsima, kas tema enda lugu üldse on võimalik selgelt kirja panna.

Teos on ühtaegu elulooromaan ja peen mäng sellega, kes üldse tohib kellegi elust jutustada. Erinevad peatükid jäljendavad päevikukatkeid, kirju, kuulujutte ja sugulaste meenutusi, nii et Daisy kuju muutub sõltuvalt jutustajast. Lugeja näeb, kuidas argised rollid – tütar, koduperenaine, abikaasa, lesk, pensionär – panevad tegelase iseennast vaheldumisi kas liiga tähtsana või täiesti tähtsusetuna nägema. Kivist päevaraamatud ei jutusta ainult ühe naise elukäiku, vaid näitab ka seda, kuidas perekond, ajastu ootused ja ühiskondlikud normid vormivad tema enesepilti. Romaan on tuntud kui rahulik, kuid täpne sissevaade sellesse, kuidas mälestused, vaikus ja teiste tõlgendused võivad inimese oma loo justkui käest ära võtta.

Carol Shields oli Ameerikas sündinud, kuid Kanadas elanud proosakirjanik, kelle kuulsaim teos ongi Kivist päevaraamatud. Kirjastuste andmetel saavutas ta kirjanikuna tuntuse suhteliselt hilja, ülikooliõppejõu töö ja suure pere kõrvalt, ning avaldas nii romaane, jutukogusid kui ka näidendeid. Kivist päevaraamatud tõi talle rahvusvahelise läbimurde ja mitu mainekat auhinda, sealhulgas Pulitzeri preemia ja Kanada suurima kirjandusauhinna. Samuti jõudis romaan ühe olulise briti kirjandusauhinna lõppvalikusse. Lisaks sellele teosele on tal rida teisi romaane, mida peetakse nüüdisaegse Põhja-Ameerika proosa oluliseks osaks, ning tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeltesse, sealhulgas eesti keelde ka teiste pealkirjade all.