Jaanike

Carlo Collodi teos Jaanike on allegooriline jutustus, mis järgib väikese putuka, jaanimardika, rännakut läbi mitmesuguste paikade ja olukordade. Tekst on üles ehitatud episoodiliselt, kus iga peatuspaik ja kohtumine toob esile mõne olukorra, mille kaudu avanevad ühiskondlikud või isiklikud nähtused. Tegelaste kaudu kujutatakse tüüpilisi hoiakuid ja käitumismustreid, millele Jaanike reageerib oma vaatenurgast – vahel uudishimuga, vahel kahtlustavalt. Loos ei keskenduta liikuvale tegevusele, vaid vestlustele, tähelepanekutele ja keskkonna kirjeldustele, mille kaudu luuakse lugu.

Jaanike tegutseb peamiselt vaatlejana, kuid tema kohalolu mõjutab sündmusi ning toob kaasa nihke tegelaste suhtumistes. Jutustuse ülesehitus meenutab õpetliku tooniga rännakulugu, kus liikumine tähendab ühtlasi teadmiste ja kogemuste kogunemist. Sündmused ei ole dramaatilised, vaid pigem rahulikud ja mõtlikud, luues ruumi küsimustele ja tõlgendustele. Tekstis kasutatakse lihtsat keelt ja selget struktuuri, kuid peidetud alltekstides käsitletakse laiemaid teemasid, mis võivad kõnetada erinevas vanuses lugejaid. Raamat toimib samal ajal loona ja mõtisklusena, kus tegelane liigub läbi maailma, kuid ei püüa seda lõplikult seletada.