Tema peab kasvama, mina kahanema

„Tema peab kasvama, mina kahanema“ on mälestusteraamat, mille autor Carl Hermann Hesse kirjeldab oma elu ja tööd 19. sajandi Eestimaa oludes. Tekst põhineb tema hilisemas eas kirja pandud meenutustel, mis hõlmavad lapsepõlve, haridusteed, tööaastaid Paide arstina ning isiklikke ja kogukondlikke sündmusi. Hesse jutustab oma loo rahulikult ja täpselt, kirjeldades nii perekonnaelu, meditsiinitööd kui ka laiemat ühiskondlikku tausta. Tema mälestused avavad ühe baltisaksa haritlase vaate maailmale, kus olulised on usk, kohusetunne ja inimlik hool.

Teoses on läbivalt tunda usulist ja moraalset mõõdet, mida väljendab juba pealkiri – viide Johannese evangeeliumist pärit mõttele. Hesse näeb oma elutööd osana suuremast jumalikust plaanist ning asetab isikliku tagasihoidlikkuse ja teenimise kõrgemale isiklikust ambitsioonist. Tema kirjeldused toovad esile nii argipäeva kui ka erakorralisi hetki 19. sajandi väikelinnas: haigete koduvisiite, orbudekodu rajamist, kohaliku kogukonna tegevusi ja pingeid. Teksti saadavad fotod ja illustratsioonid loovad lisamõõtme, kinnistades ajastu atmosfääri ja autori isikupära.

Carl Hermann Hesse (1802–1896) oli baltisaksa arst ja ühiskonnategelane, kes töötas suure osa oma elust Paides. Ta oli tuntud kui pühendunud koguduse liige, heategevuse edendaja ja kauaaegne meditsiinitöötaja, kelle tegevus ulatus kuuekümne aasta pikkuseks. Tema mälestused annavad haruldase esmase allika 19. sajandi Eesti- ja Liivimaa provintsioludest, sidudes isikliku elukäigu kohaliku ajaloo ja laiemate ühiskondlike protsessidega.