Jumalad, hauakambrid, õpetlased

Raamat jutustab arheoloogia kujunemisest ja töövõtetest nii, et lugeja liigub teadlaste jälgedes mandrilt mandrile. Teos seob populaarteadusliku ülevaate ja jutustava vormi: autor seab stseeni, nimetab uurija, kirjeldab leiukohta ning näitab, kuidas oletus muutub hüpoteesiks ja kuidas hüpotees kontrollitakse kaevandis, laboratooriumis ja arhiivis. Käsitlus teeb selgeks, millest algab muistise lugu: juhuleid, kahtlus, kaardid, varasemate reisijate ülestähendused, keelte ja kirjavormide mõistmine. Nii tekib muster, kus arheoloogiline töö tähendab pidevat võrdlust asitõendite, tekstide ja maastiku vahel ning kus järeldused peavad mahtuma tõendite piiridesse. Raamat ei poe erialase terminoloogia taha, vaid hoiab fookuse põhimõttel: mis leiti, kuidas leiti, miks see on oluline.

Teos on jaotatud nelja “raamatusse”, millele lisandub sissevaade veel kirjutamata lugudesse. Raidkujude raamat viib Kreeka antiigi juurde: kujud, varemed, kirjelduste ja leidude võrdlus, mille põhjal taastub linnade ja kultuste pilt. Püramiidide raamat koondab Egiptuse suured küsimused: hauakambrite avamine, matmiskombed, kirjade ja piltide tõlgendamine, mille järel terviklugudesse seotakse üksikleiu detailid. Tornide raamat keskendub Mesopotaamiale: tellistest tornid, savitahvlid, linnriigid, mille arhiivid panevad paika majapidamise, võimu ja jumalate hierarhia. Treppide raamat liigub Kesk-Ameerikasse: astmikpüramiidid, kiviraid, kalendrid, mille abil saab võrrelda eri kultuuride ajatunnet ja rituaali. Iga osa hoiab sama töökorraldust: allikas, võte, tulemus, järeldus.

Kogumik toimib ühtaegu arheoloogia ajaloo ja metoodika sissejuhatusena. Raamat näitab, kuidas tekib usaldusväärne narratiiv: esmalt tõend, siis seletus, seejärel kontroll uue materjaliga. Lugeja saab töövõtteid, mida rakendada igas muistise loos: tee märkmed, võrdle varasemaid kirjeldusi, uuri mõõtusid ja materjale, küsi, millise küsimuse leid lahendab. Käsitlus seob leiud kultuurilooga nii, et üksik ese ei jää erandiks, vaid asetub mustrisse. Nii saab teosest kaart huvilisele, kes tahab mõista, kuidas arheoloogia jutustab möödunust ilma loosungiteta, tuginedes jälgedele, mida maa, tekst ja pildid on säilitanud.