Bandiitide tohter. Mehhiko kirjaniku jutustused

„Bandiitide tohter“ on Bruno Traveni lühijuttude kogumik, mis toob lugejani valiku lugusid Mehhiko maapiirkondadest ja sealsetest inimestest, peegeldades sügavat sotsiaalset tunnetust ning kirjaniku kriitilist hoiakut ebavõrdsuse ja võimu kuritarvitamise vastu. Traveni tegelased on sageli vaesed, rõhutud või ühiskonna äärealadel elavad inimesed, kelle eluvõitlus on karm ja kaootiline, ent keda autor kujutab empaatia ja terava pilguga. Juttude keskmes ei ole üksnes sündmused, vaid ka tegelaste väärikus ja nendega seotud eetilised dilemmad. Pealkirjalugu „Bandiitide tohter“ jutustab arstist, kes satub mässuliste või väljaspool seadust tegutsevate meeste sekka, pakkudes raviteenust olukorras, kus moraalsed piirid on hägusad.

Kogumikus on tajuda Traveni stiilile omast nappi, otsekohest ja narratiivset laadi, milles huumor, iroonia ja sügav sotsiaalne tundlikkus põimuvad loomulikult. Tema lood ei idealiseeri vaeseid ega romantiseeri vägivalda, vaid esitavad elu sellisena, nagu see on – täis julmust, kuid ka hetkelist õiglust ja inimlikku soojust. Traveni tekstid toovad lugejani koloniaalse taustaga ühiskonna pinged, kus põlisrahvad, võõrvõimud ja rahvausundid põimuvad omavahel nii tragikoomilises kui ka traagilises võtmes. Mitmetes lugudes esinevad Mehhiko revolutsiooni kajad ning vastuolud seaduse, õiguse ja moraali vahel.

Bruno Traven (u 1890–1969) on vastuoluline ja mõneti müütiline autor, kelle tegelik identiteet on jäänud saladuseks. Teda on peetud saksa päritolu kirjanikuks, kes tegutses Mehhikos ja kirjutas inglise või saksa keeles, sageli anonüümselt. Tema tuntumad teosed, nagu „Sierra Madre aare“, on saavutanud rahvusvahelise tuntuse ja ekraniseeringud, kuid ka tema vähem tuntud novellid pakuvad väärtuslikku sissevaadet Ladina-Ameerika ühiskondlikesse vastuoludesse. „Bandiitide tohter“ on kogumik, mis ühendab dokumentaalse elutunnetuse jutustava meisterlikkusega, jäädes truuks Traveni soovile anda hääl neile, keda sageli ei kuulda.