Laulujooned

Bruce Chatwini „Laulujooned“ on mitmekihiline reisiraamat, mis viib lugeja Austraalia sisemaale, uurides aborigeenide ainulaadset kultuuri ja nende maailmataju. Teose keskmes on mõiste *songlines* – laulujooned –, mille kaudu aborigeenid kaardistavad maastikku, mäletavad esivanemaid ja loovad sidemeid mütoloogilise maailmaga. Chatwin uurib, kuidas need laulujooned moodustavad tohutu, kogu mandrit katva võrgustiku, mille kaudu on võimalik liikuda ja orienteeruda, samal ajal loitsides loodust elusana püsima. Ta põimib oma teekonda arutelud keele, mütoloogia, mälu ja rändamise tähenduse üle.

Raamatus vahelduvad etnograafilised vaatlused, vestlused teadlaste ja kohalikega ning isiklikud mõtisklused inimese ürgse rändetungi kohta. Chatwin seob aborigeenide maailmapildi teiste kultuuridega, püüdes mõista, miks inimene liigub ja kuidas ruum seostub identiteedi ja mälu kujunemisega. Rännak mööda Austraalia punast kõrbe ei ole pelgalt füüsiline teekond, vaid ka filosoofiline uurimus, mis viib taustani, kus kõik rajad viitavad algusele ja kõik laulud loovad maailma. Teos on meditatiivne ja mitmetasandiline, ühendades reportaaži, kirjandusliku essee ja filosoofilise päeviku elemente.

Bruce Chatwin (1940–1989) oli briti kirjanik ja reisikirjanik, kelle teosed nihutavad traditsioonilise reisikirjanduse piire. Tema loomingus on rännak alati enamat kui liikumine ruumis – see on eneseotsing ja kultuuride vahelise mõistmise katse. „Laulujooned“ jäi tema viimasteks suurteosteks ning pälvis laialdast tunnustust kui sügav ja poeetiline käsitlus ühe vanima elava kultuuri olemusest. Chatwini hääl on intellektuaalselt uudishimulik, tundlik ja kahtlev, otsides alati vastuseid seal, kus need pole lõplikud ega ühest mõistetavad.