(Mitte just) armastuslugu

Brigitta Davidjantsi teos „(Mitte just) armastuslugu“ jutustab loo noorest naisest, kes püüab mõista iseennast, oma suhteid ja seksuaalset identiteeti. Peategelane navigeerib läbisegi nii kultuurilise kui isikliku segaduse väljade vahel, liikudes Eesti ja Armeenia taustade kokkupuutepunktides. Suhe oma tüdruksõbraga, ühiskondlikud ootused ja kultuurilised erinevused loovad keeruka pinna, millel luuakse identiteet – mitte ainult seksuaalne, vaid ka rahvuslik ja isiklik. Lugu kulgeb pigem sissepoole kui väljapoole, vaadeldes sisekaemuslikult peategelase mõtteid ja tundeid, tema segadust ning vaikset eneseleidmist.

Romaani keel on vaoshoitud, mõtisklev ja kohati katkestatud nagu peategelase sisemaailmgi. Loos puudub lineaarne areng või klassikaline suhete narratiiv: pigem on tegu seisundiraamatuga, mis uurib, kuidas inimese enesemääratlus on pidevas liikumises ja mõjutatav nii lähedussuhetest kui kultuurikontekstist. Armeenlannast ema ja Eesti ühiskonna surve loob isiklikus elus vastuolusid, mis ei lahene kergesti. Teos ei paku valmis vastuseid ega suletud lõpplahendust, vaid jääb kõlama küsimustena: kuidas elada mitmuses, kui ümberringi nõutakse lihtsustavaid vorme ja selgeid piire?

Brigitta Davidjants on eesti ajakirjanik, kultuuriteadlane ja kirjanik, kelle looming keskendub sageli identiteediküsimustele, vähemusgruppide häälele ja kultuuride ristumiskohtadele. Oma armeenia päritolu ja isiklik kogemus annavad tema teostele ainulaadse vaatenurga. „(Mitte just) armastuslugu“ on tema esimene ilukirjanduslik teos, milles kajastub nii tema teaduslik huvi soo ja kultuuri ristumiste vastu kui ka isiklik kogemus mitmekordse kuuluvusega maailmas. Davidjantsi tekstid ei paku lihtsat meelelahutust, vaid kutsuvad kaasa mõtlema ja tunnetama elu keerukust sellisena, nagu see on.