Vastus põrgust

Brian Moore’i romaan „Vastus põrgust“ on psühholoogiline ja sisepingest laetud lugu, mis avaneb surma, süütunde ja vaimuliku kriisi temaatika kaudu. Teose keskmes on katoliku preester, kelle minevikust ilmub välja sündmus, mida ta ei suuda maha jätta – matustel nähtud nägu, mälupilt haudast, mille juurde ta ikka ja jälle mõtetes naaseb. See meenutus käivitab loo, milles põimuvad religioossed kahtlused, isiklikud eetilised valikud ja sügavalt isiklikud läbielamised. Moore loob tegelaskuju, kelle sisemine kriis peegeldab laiemalt usu, vastutuse ja inimliku nõrkuse küsimusi.

Romaan liigub ajas ja mõtetes edasi-tagasi, paljastades kiht-kihilt preestri minevikku, sealhulgas tema suhteid kogukonna ja kirikuga, aga ka isiklikke kokkupuuteid inimestega, kelle elu ta on tahtmatult või tahtlikult mõjutanud. „Vastus põrgust“ ei ole religioosne jutlus, vaid eelkõige inimese sisemaailma aus ja halastamatu lahtivõtt, kus patt ja lunastus ei ole mustvalged mõisted, vaid segunevad inimlike motiivide ja kahetsusega. Brian Moore käsitleb eksistentsiaalseid teemasid vaoshoitud ja selge proosaga, mis ei paku valmis vastuseid, vaid kutsub lugejat kaasa mõtlema ja tunnetama.

Brian Moore (1921–1999) oli Põhja-Iirimaal sündinud Kanada kirjanik, kes kirjutas inglise keeles ja pälvis rahvusvahelist tunnustust oma romaanidega, milles sageli käsitleti usku, identiteeti ja moraalseid dilemmasid. Ta oli mitmekülgne autor, kelle loomingus kohtuvad psühholoogiline tundlikkus ja ühiskondlik vaade. „Vastus põrgust“ kuulub tema hilisemasse loomingusse ning iseloomustab hästi tema huvi sisekonfliktide ja südametunnistuse probleemide vastu. Moore'i kirjutamislaad on napp, ent mõjuv – ta ei rõhuta, vaid laseb kujunditel ja vaikustel ise rääkida, muutes romaani mõju pikaks ajaks meeldejäävaks.