Hõbedaoru saladus. Enriquezi kummaline armastuslugu

Bret Harte’i kaksikjutustuste kogumik „Hõbedaoru saladus. Enriquezi kummaline armastuslugu“ koondab kaks temaatiliselt erinevat, ent stiililiselt sarnast lugu, milles peegeldub Ameerika lääne ainulaadne atmosfäär ja inimestevahelised suhted keerulises ajas ja ruumis. Mõlemas loos on keskmes salapära ja tundeline pinevus – „Hõbedaoru saladus“ viib lugeja müstilisse orgu, kus vaikivad mineviku varjud, samas kui „Enriquezi kummaline armastuslugu“ keskendub tundlikule ja ootamatule kiindumusele kahe eri kultuuritausta vahelise inimese vahel. Harte’i jutustustes on tugevalt esindatud kohatunne ning väikeste kogukondade suletud loogika.

„Hõbedaoru saladus“ räägib loo mineviku sündmustest, mis on jätnud oma jälje nii loodusmaastikule kui ka inimeste hingedele. Jutu keskmes on uurimuslik pinge – tegelased püüavad lahti mõtestada saladust, mille olemus ei seisne mitte üksnes faktilises tõestuses, vaid ka psühholoogilises ja moraalses mõjus. „Enriquezi kummaline armastuslugu“ käsitleb kultuuriliste erinevuste ja ootamatute tunnete põimumist, keskendudes noore ameeriklase ja mehhiko päritolu naise suhtele, mis ületab ajastu eelarvamused ja ootused. Mõlemas loos on Harte’i stiil vaoshoitud, ent täpne, kasutades elavaid karaktereid ja vaimukat dialoogi, et luua sügavam tähendus lihtsatesse sündmustesse.

Bret Harte (1836–1902) oli Ameerika kirjanik, keda tuntakse eeskätt 19. sajandi California kullapalaviku aegsete külade ja tegelaste kujutajana. Tema looming tõi esmakordselt kirjandusse lääneranniku argielu ja karakterid, kellel oli nii koomiline kui ka traagiline mõõde. Harte’i mõju avaldus tugevalt angloameerika novellitraditsioonis, kus ta ühendas romantilisi elemente realistliku keskkonnakujutusega. Tema lood on sageli lühikesed, kuid sisukad, peegeldades inimeste sisemisi muutusi väikeste, ent tähenduslike sündmuste kaudu. Käesolev kogumik annab eesti lugejale hea võimaluse tutvuda selle olulise autori loomingu iseloomulike joontega.