KGB mürgitehas. Leninist Litvinenkoni

Teos „KGB mürgitehas. Leninist Litvinenkoni“ avab lugejale nõukogude ja hilisema Venemaa julgeolekuteenistuse salajase mürgitamiste arendamise ja kasutamise ajaloo. Raamat keskendub eriti salajase labori, tuntud kui „Kamera“, tegevusele, kus arendati välja keemilised ja bioloogilised ained, mida kasutati nii sisemisteks repressioonideks kui ka rahvusvahelisteks atentaatideks. Boriss Volodarski, endine Nõukogude luuraja ja ajaloolane, seob labori arengu laiemasse poliitilisse konteksti, käsitledes terrori ja hirmu rolli KGB strateegiates. Analüüsitakse, kuidas mürgitamine kujunes oluliseks tööriistaks riiklike eesmärkide saavutamisel.

Volodarski kasutab rohkesti arhiivimaterjale, allikate ülestunnistusi ja lääne luureandmeid, et luua ulatuslik ülevaade mürgitamiste ajaloost alates Lenini ajast kuni Aleksandr Litvinenko juhtumini. Litvinenko, endine FSB ohvitser, kes hiljem Läänele koostööd hakkas tegema, mõrvati Londonis 2006. aastal radioaktiivse polooniumiga – juhtum, mis äratas rahvusvahelist tähelepanu ja pani taas fookusesse Venemaa luureorganite tegutsemisviisid. Raamat uurib ka muid sarnaseid juhtumeid, mille taga kahtlustatakse Moskva sekkumist, ning näitab, kuidas mürgitamine on jäänud püsivaks taktikaks poliitiliste vastaste vaigistamisel ka 21. sajandil.

Boriss Volodarski elab ja töötab Londonis ning on tegelenud aastaid Nõukogude ja Venemaa luureorganite uurimisega. Ta on tuntud oma põhjalikkuse ja ligipääsu poolest keerukatele allikatele, mida paljud teised autorid ei kasuta. Endise GRU luurajana tunneb ta süsteemi seestpoolt ning suudab seetõttu pakkuda harvaesinevat siseringivaadet Venemaa luuremaailma varjatud tahkudesse. Tema töötab väga suure põhjalikkusega, mistõttu on „KGB mürgitehas“ ka üks sisukamaid käsitlusi selle teema kohta inglise ja vene keeles.