Imetabane aju

Boriss Sergejevi teos „Imetabane aju“ on populaarteaduslik käsitlus inimajust – selle ehitusest, talitlusest ja mõistatuslikkusest. Raamat on kirjutatud teadust laiemale lugejaskonnale vahendavas vormis, kus keerukad neurofüsioloogilised ja psühholoogilised protsessid on esitatud arusaadavalt, ent säilitades sisulise täpsuse. Autor alustab aju struktuuri ja arenguloo tutvustamisest ning liigub edasi teadvuse, mälu, taju, emotsioonide ja mõtlemise mehhanismide selgitamiseni. Tegu ei ole pelgalt bioloogilise ülevaatega, vaid mitmetahulise uurimusega, kus aju vaadeldakse nii kehalise kui vaimse keskpunktina – organina, mis juhib inimese käitumist, loob kultuuri ja määratleb isiksuse.

Sergejev käsitleb ka eksperimentaalset ajuteadust ja selle uurimismeetodeid: refleksiuuringuid, elektriliste impulsside mõõtmist, neurokirurgia abil saadud andmeid ning loomkatseid, mis on aidanud mõista aju eri piirkondade funktsioone. Eriline rõhk on tunnetusprotsessidel ja õppimisel – kuidas aju loob uusi seoseid, kuidas mälu talletab ja kustutab infot, millised mehhanismid seovad teadvust ja alateadvust. Lisaks teaduslikele faktidele leiab teosest arutlusi selle üle, kuidas inimene mõtleb, unistab, loob ja otsustab. Sergejev ei esita aju kui üksnes bioloogilist masinat, vaid toob esile ka tema rolli loovas ja vaimses enesemääratluses. Mitmes peatükis puudutatakse ka neuroteaduse ja psühholoogia vahealade probleeme ning aju uurimise eetilisi küsimusi.

Boriss Sergejev oli nõukogude teaduse populariseerija, kes oma kirjutistes ühendas teadusliku täpsuse ja lugejale ligipääsetava stiili. „Imetabane aju“ kuulub tema olulisemate populaarteaduslike teoste hulka, olles mitmetele põlvkondadele esimene põhjalikum tutvus neurofüsioloogia ja vaimuteaduste ühendusalaga. Raamat on kirjutatud ajal, mil ajuteadus oli alles teel moodsamate uurimismeetodite ja teooriate suunas, kuid paljud esitatud seisukohad on jäänud oluliseks ka hilisemas teaduskäsitluses. Eesti keeles ilmununa on see olnud märkimisväärne lüli teaduse ja laiema publiku vahel, aidates kujundada arusaama inimesest kui mõtlevast, tundvast ja õppivast olendist.