Kuidas Sauškin käis tuletikke toomas

„Kuidas Sauškin käis tuletikke toomas“ on vene lastekirjaniku Boriss Rjahhovski humoorikas ja seikluslik jutustus, mille keskmes on tavaline poiss nimega Sauškin ja näiliselt lihtne ülesanne – minna poest tuletikke tooma. Ent see igapäevane toiming paisub peagi väikese inimese jaoks suureks rännakuks, milles saavad kokku fantaasia ja reaalsus, lohakus ja loovus, argipäev ja seiklus. Raamat kujutab lapse mõttemaailma, kus pisimagi ülesande täitmine võib muutuda katsumuseks, kui tähelepanu hajub või mängutuhin võimust võtab. Nii muutub lihtne käik poeni sündmusteahelaks, mis viib Sauškini koduhoovist kaugemale, läbi mitmete koomiliste olukordade ja ootamatute kohtumiste.

Lugu on kirjutatud ladusas ja vaimukas keeles, mis sobib hästi nooremale lugejale. Tekstist õhkub teatud õpetlikkus – kuidas tähelepanuvõime, kohusetunne ja järjekindlus mängivad rolli ka kõige lihtsamas tegevuses –, kuid see ei muutu moraliseerivaks. Sauškini isik on kujutatud soojalt ja äratuntavalt: uudishimulik, unustav, natuke hajameelne, kuid samas siiras ja leidlik. Raamat pakub äratundmisrõõmu igale lapsele, kes on kunagi vanemate palve unustanud, ning naerutavat äratundmist ka täiskasvanule, kes on kunagi samasuguseid olukordi pealt näinud või ise läbi elanud. Lugu sobib ettelugemiseks ja iseseisvaks lugemiseks, pakkudes elulähedust ja mängulisust heas tasakaalus.

Boriss Rjahhovski (1931–2020) oli mitmekülgne vene kirjanik ja stsenarist, kelle loomingus leidub nii lastekirjandust kui ka ulmet ja ajaloolisi seiklusi. Tema tekstide omapäraks on elav kujundlikkus, kerge satiir ja oskus kujutada väikest inimest suurte sündmuste keskel. Eesti keeles on ilmunud mitmeid tema lasteraamatuid, mis olid populaarsed eriti 1970.–1980. aastatel. „Kuidas Sauškin käis tuletikke toomas“ on üks tema tuntumaid teoseid siinmail, mille sisu ja tonaalsus peegeldavad hästi tolleaegset lastejutustuse traditsiooni, milles argipäev muutus ootamatuks seikluseks, kuid jäi siiski lapse vaatepunktile truuks.