Vana kaev. Mälestusteraamat

Tunnustatud kunstiteadlase Boris Bernsteini nelikümmend neli kõige viljakamat tööaastat on seotud Eesti kunsti ja kunstiharidusega. 1951. aastast oli ta Tallinna kunstikõrgkooli õppejõud, erudeeritud, vaimukas ja köitev lektor, kes õpetas nägema faktide taga ajastut ja selle mõttelaadi, kunstikultuuri kui tervikut, milles on oma sisemine arenguloogika. Artiklid ja konverentsiettekanded sel teemal on lisanud Eesti kunstiteaduslikule mõttele teoreetilist kaalukust. Tema monograafiad on tutvustanud Eesti kunstnike loomingut venekeelsele publikule.
Boris Bernseteini memuaariraamat “Vana kaev” heidab valgust Eestis armastatud kunstiteadlase varasemale elukäigule. Nagu mälestuste puhul ikka, varjundab kirjeldusi Odessas veedetud lapse- ja noorukipõlvest soe nostalgiahelk – värvikad tegelased ja olustik peaksid pakkuma huvi Eesti lugejatele.
Rusuvama tooniga lood, mis räägivad evakuatsioonist, sõjast ja sõjajärgsest aastast Poolas Nõukogude armee leitnandina. Ülikooliaastaist Leningradis meenutab autor lugupidamisega oma õppejõude, kes hoolimata ideoloogilisest survest suutsid anda head haridust.
Eestiga seotud lugudes kirjeldab Bernstein irooniaga Stalini-aegset absurdsust toonases kunstiinstituudis ja Hruštšovi ning Brežnevi aegade üleliidulist kunstibürokraatiat, tunnustades samas soojalt oma kolleege ja mõttekaaslasi. 1995. aastast elab Boris Bernstein USAs San Franciscos.