Aino Bach. Monograafia

Boriss Bernšteini monograafia „Aino Bach” on põhjalik uurimus eesti graafiku loomingust ja kujunemisest. Teos keskendub kunstniku mitmekülgsele tegevusele, tema rollile nõukogude perioodi kunstielus ning loomingulistele otsingutele, mis viisid ta isikupärase käekirjani. Raamat käsitleb nii Bachile iseloomulikke temaatilisi valikuid kui ka tema tööde tehnilist külge, pakkudes lugejale ülevaadet kunstniku positsioonist eesti graafika arengus. Läbivalt on tähelepanu pööratud ka ajastu kontekstile, mis mõjutas nii kunstniku loomingut kui ka tema ühiskondlikku vastuvõttu.

Monograafiasse on koondatud reproduktsioone Bachile olulistest töödest, mille kõrval käsitletakse tema kujutamisviisi ja kunstilisi otsuseid. Analüüs toob välja, kuidas Bach ühendas klassikalised traditsioonid modernsete väljendusvahenditega, ning kirjeldab, millisel moel ta leidis inspiratsiooni nii eesti rahvakultuurist kui ka kaasaegsetest ideoloogilistest suundumustest. Raamat pakub lugejale tervikliku pildi kunstnikust, kelle loominguline pärand on oluline osa eesti graafikakunsti arenguloost.

Boriss Bernštein (1906–1997) oli kunstiteadlane ja kriitik, kes tegutses peamiselt Nõukogude Eestis. Ta uuris ja populariseeris eesti kunsti, avaldades mitmeid monograafiaid ja ülevaateid, milles käsitles nii üksikute kunstnike loomingut kui ka laiemat kunstielu. Tema töödes on tuntav põhjalikkus ja püüdlus asetada eesti kunst laiemasse ajaloolisse ja teoreetilisse konteksti. Bernšteini kirjutatud monograafia Aino Bachist on osa tema pühendumusest eesti graafikute loomingu dokumenteerimisele ja analüüsimisele.