Vihmade varjus. Luulet

Valik luuletusi kogumikus „Vihmade varjus. Luulet“ (2017, EKSA) peegeldab pealetükkimatut, kuid sügavat sidet loodusega ning näitab autori rahulikku sisekaemust. Boriss Baljasnõi ei ründa lugejat võimsate kujundite või dramaatiliste emotsioonidega, aga temast õhkub värsikunstnikuna õrn ja mõtlik kohalolu. Nagu on märgitud, on tema looming mõtlik, asjalik ja looduslähedane — omadused, mis meie ajas, kus paljud luuletajad loodusele selja pööravad, juba omaette saavutus.

Kogutud värsid kannavad teatud Eesti olemise raskust, mis meenutab Igor Severjanini traagilist rändepõlvkonda — mõlema luuletaja üksindust, loodusipärast lohutust ja tunnetust, mida kannab eestimaalaste hing. Boriss Baljasnõi järgib vene luule traditsioonikat, liikudes sissesõidetud ja pika kogemusega radadel. Selle Tagsi loodud tee peal on temas kasvanud luule- ja maailmapilt järjest selgemaks ja süvenenud.

Boriss Baljasnõi (sündinud 1957) on mitmekülgne kultuuritegelane – luuletaja, tõlkija, pedagoog ja toimetaja. Ta on tõlkinud eesti luuletajaid vene keelde ning õpetab Tallinna Ülikoolis tõlgeteooriat ja -praktikat. Tema rolli eristab see, et ta toimib sillana kahe kirjandusliku keele vahel, püüdes säilitada estoonilise tundlikkuse ja vene poeetilise traditsiooni ühendust, mille paremini oskaja on vähe.