Maailma avastamine

„Maailma avastamine” on Boris Ljapunovi populaarteaduslik teos, mis püüab avada kosmose uurimise ja vallutamise perspektiive 20. sajandi keskpaiga teadusliku mõtteviisi kaudu. Raamat ilmus ajal, mil reaktiivlennundus ja esimesed kosmoseuuringud olid kiiresti arenev valdkond ning inimkond unistas järjest realistlikumalt kosmoselennust. Autor käsitleb universumit kui tervikut, rõhutades, et selle mõistmine ja uurimine nõuab mitme teadusharu koostööd. Seetõttu on teos oma olemuselt nii tehniline kui ka filosoofiline, andes edasi toonast usku teaduse piiritutesse võimalustesse.

Raamatus arutletakse, milliseid teadmisi ja oskusi on vaja, et inimene võiks astuda esimesed sammud väljaspool Maad. Ljapunov toob esile lennukiehitajate, metallurgide, energeetikute, geofüüsikute, bioloogide ja astronoomide rolli, et luua tehnoloogiaid ja teadmisi, mis teeksid võimalikuks reaktiivlaevade abil maailmaruumi avastamise. Kosmos käsitletakse siin ühtse tervikuna, mille mõistmiseks ei piisa ühe teadusharu vaatenurgast. Raamat on seega nii teaduslikult laiahaardeline kui ka populariseeriv, andes lugejale pildi sellest, kuidas eri teadused koos võivad avada uusi silmapiire.

Boris Ljapunov (1908–1984) oli vene teadlane ja kirjanik, kes tegeles populaarteaduslike ja tehnika arengut käsitlevate teoste kirjutamisega. Tema loomingut iseloomustas püüe ühendada teaduslik täpsus ja hariv eesmärk, pakkudes laiale lugejaskonnale arusaadavat sissevaadet keerukatesse teadusvaldkondadesse. „Maailma avastamine” kuulub tema olulisemate teoste hulka, kuna see näitab hästi külma sõja aegset optimismi teaduse ja tehnika tuleviku suhtes ning peegeldab tollast ettekujutust kosmosest kui inimkonna ühest suurest väljakutsest.