Asenduselu

Boris Fishmani romaan „Asenduselu“ jutustab loo noorest mehest nimega Slava Gelman, kelle juured on sügaval postsovetlikus immigrantide kogukonnas Brooklynis. Slava on püüdnud distantseeruda oma perekonna minevikust, täis väikseid skeeme ja moraalseid kompromisse, ning elada „tõelist“ ameerikalikku elu, töötades noore kirjutajana ajakirjas Manhattanil. Tema maailm pöördub aga pea peale, kui Slava vanaisa sureb ja pere ootab, et ta kirjutaks valeavaldusi Saksa valitsuse reparatsioonitoetuste saamiseks – justkui vanaisa asemel, kellel pole olnud õigust toetusele, kuid kelle lugu võiks osavalt ümber jutustada.

Romaan liigub kahe maailma vahel: ühelt poolt Slava sisemine pinge – soov kuuluda ja jääda ausaks –, teiselt poolt perekonna surve ja nende moraalne õigustus, et kannatused Nõukogude ajal ja Teise maailmasõja õudused annavad õiguse väikesteks pettusteks. Fishman põimib loosse ajaloolise trauma, identiteedikriisi ja iroonilise vaate USA immigrantide kogemusele. Keelekasutus on täpne, dialoog terav ning tegelased hästi meeldejäävad – eriti Slava vanaema ja onu, kelle kaudu avaneb keeruline, valus, ent samas absurdihuumoriga laetud maailm. Lugu tõstatab küsimusi õiglusest ja aususest olukordades, kus tavalised moraalikategooriad enam ei kehti.

Boris Fishman on Valgevenes sündinud Ameerika kirjanik, kelle perekond emigreerus Ühendriikidesse 1988. aastal. „Asenduselu“ on tema debüütromaan, mis pälvis tunnustust nii kriitikutelt kui ka lugejatelt oma originaalse teema ja meisterliku stiili poolest. Fishman on õppinud kirjandust ja ajakirjandust ning töötanud ajakirjanikuna, enne kui pöördus ilukirjanduse poole. Tema loomingus põimuvad isiklikud ja kollektiivsed mälud, identiteedi otsing ja huumor, mis suudab valgustada isegi kõige keerulisemaid moraalseid dilemmasid. „Asenduselu“ on romaan kuuluvusest, mäletamisest ja hinnast, mida inimene maksab oma juurtega arveldamise eest.