Oh see Eesti kergemeelsus

Boris Buracinschi teos „Oh see Eesti kergemeelsus“ pakub lugejale satiirilist ja otsekohest vaadet Eesti ühiskonnale, kultuurile ja inimsuhetele. Autor käsitleb oma tekstides eestlase olemust ning väikese rahva eneseteadvust, kasutades teravat irooniat, absurdi ja keelelisi mängulisusi. Tekstide tonaalsus vaheldub humoorikast kriitiliseni, jättes mulje, et autor ei säästa ei ennast ega lugejat. Raamat koosneb lühivormidest – miniatuuridest, esseedest ja tähelepanekutest –, mis kombineerivad ühiskonnakriitikat ja isiklikke peegeldusi, tuues esile vastuolud ja koomilised nüansid igapäevases elus.

Buracinschi kirjutised ei taotle range loogilise ülesehituse või süvapsühholoogilise analüüsi saavutamist. Pigem mõjuvad need kui sihiliku vildakusega kaleidoskoobid, kus tõsised teemad – rahvusidentiteet, poliitiline tegelikkus, igapäevane väiklus ja meediapilt – saavad käsitletud absurdini kalduvas võtmes. Samas ei puudu tekstidest keeleline täpsus ja kultuuriline teadlikkus. Lugeja võib kohata viiteid kirjandusele, ajaloole ja aktuaalsetele nähtustele, kuid need on sageli ümber tõlgendatud või väänatud groteskseks. Nii muutub raamat mitte ainult peegliks, vaid ka võimendiks, mis toob esile eestlase argise kergemeelsuse kui kultuurilise iseärasuse.

Boris Buracinschi on eesti kirjanik, kunstnik ja mitmekülgne loovisik, kelle looming on sageli liikunud kirjanduse ja visuaalse kunsti piirimail. Tema stiili iseloomustab mängulisus, keeleline vabadus ning soov nihestada ootuspärast. Buracinschi tekstid ei paku mugavat lugemiskogemust, vaid provotseerivad ja kõigutavad harjumuspärast mõtlemist. „Oh see Eesti kergemeelsus“ on selle lähenemise ehe näide – ühiskondlikult tundlik ja samas keeleliselt vallatu teos, mis peegeldab autorile omast sügavat, kuid vaba suhtumist ümbritsevasse maailma.