Saladus

Bô Yin Râ teos „Saladus“ käsitleb inimese sisemise kogemuse, tunnetuse ja vaimsuse teemasid, liikudes väljaspool kindlaid usundilisi või filosoofilisi süsteeme. Autor esitab mõtisklusi, milles keskne on vaimse äratundmise ja isikliku teekonna tähendus. Tekst ei ava kindlat õpetust ega süsteemi, vaid suunab lugejat vaatlema iseennast ja maailma sellisena, nagu see avaneb vaikuses ja süvenemises. Mõisted on üldistavad ja viitavad kogemustele, mis jäävad igapäevasest keelest väljapoole, kuid on siiski sõnastatavad läbi sisemise töö.

Raamatu ülesehitus on kujundlik ja kontemplatiivne, iga lõik või peatükk toimib eraldi mõtteüksusena, mida ei ole vaja lugeda järjestikuselt. „Saladus“ ei paku lahendusi ega vastuseid, vaid toob esile seisundi, milles inimene võib kogeda seost millegi suurema, kuid mitte määratletavaga. Tegu on tekstiga, mis eeldab aeglast lugemist ja valmisolekut mitte mõista kõike kohe, vaid jääda mõtte kõrvale. Raamat kutsub peatumisele ja vaatlemisele, vältides õpetava tooni kasutamist ning keskendudes kogemusele, mida ei ole võimalik vahendada otse, vaid ainult viidetena.