Pulmatort

„Pulmatort“ on prantsuse kirjaniku Blandine Le Callet’ romaan, mis heidab pilgu ühe pulmapäeva kulisside taha. Teose keskmes on Bérengère ja Vincent, kelle abielutõotus peaks olema elu tähtsaim hetk, kuid sündmusest saab peegel, milles kajastuvad paljude inimeste varjatud mõtted, soovid ja pinged. Pulmast kujuneb etendus, kus iga külaline mängib oma rolli – kes otsib tunnustust, kes lepitust, kes lihtsalt kinnitust oma valikutele. Romaan toob esile, kuidas üksainus pidulik sündmus koondab kokku terve hulga erinevaid lugusid ja elusaatusi, mis kõik omavahel põimuvad.

Autor laseb kõlada mitmete tegelaste häältele, nii et lugeja saab osa erinevatest vaatenurkadest. See loob mitmekihilise jutustuse, kus pealispinnal särav ja pidulik päev varjab endas pingeid, varasemaid konflikte ja salasoove. Pulm kui sümbol on ühtaegu nii ühiskondlik kui ka intiimne rituaal, millesse koondub ootusi rohkem, kui üks päev suudab kanda. „Pulmatort“ paljastab, et näiliselt harmoonilise koosviibimise taustal võivad keeda tunded ja mõtted, mis ei sobi piduliku naeratuse taha, kuid mis kuuluvad vältimatult inimestevaheliste suhete juurde.

Blandine Le Callet (sündinud 1969) on prantsuse kirjanik ja õpetlane, kes on taustalt antiikkultuuri uurija ning ladina kirjanduse spetsialist. Tema proosa on sageli psühholoogiline ja keskendub sellele, kuidas pealtnäha tavalistes olukordades avanevad inimeste sisemised pinged ja rollid. „Pulmatort“ on tema debüütromaan, millega ta saavutas tuntuse nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt. Le Callet on hiljem avaldanud ka teisi teoseid, kus inimeste suhete varjatud pool ja ühiskondlike normide mõju mängivad olulist rolli, kinnitades teda kui tundliku ja nüansirikka inimloomuse kujutajat.