Maateadus ja armastus

Kaheksakümnendatel aastatel, kirjutas Biernson kaks romaani - "Lipud lehvivad linnas ja sadamas" (Det iuuirer i byen og pa havnen, 1884) ja "Jumala teedel" (Pa guds oeie, 1889). Sellesse loominguperioodi kuulub ka komöödia "Maa-teadus ja armastus" (Geografi og kCErLighed, 1885), kus peategelane, professor Tygesen, on autori enda karikeeritud portree. Ka siin tulevad Ilmsiks Bjarnsoni loomingu põhilised vasturääkivused: ühest küljest võitleb ta naiste võrdõiguslikkuse eest, teiselt poolt aga ei taha lubada noortel tütarlastel meestelektüüri lugeda. Ka näidendi lõpus jääb Bjarnson endale truuks - näidendi peategelased jõuavad arusaamisele, et perekonna purunemine oleks suurim õnnetus ja "ainult maateadus ilma armastuseta ei kõlba kusagile".