Maateadus ja armastus

„Maateadus ja armastus” on Bjørnstjerne Bjørnsoni komöödia, mis valmis 1885. aastal ning kuulub tema 1880. aastate loominguperioodi. Teose keskmes on professor Tygesen, kelle karakterit on peetud autori enda karikeeritud portreeks. Lugu seob teaduse ja perekonnaelu teemad, tuues lavale küsimuse, millisel määral saab ja tohib teaduslik mõtteviis mõjutada inimlikke suhteid. Näidend uurib, kuidas pühendumine teadusele võib sattuda konflikti igapäevaelu ja armastusega, kuid rõhutab samas, et ilma inimliku soojuse ja kiindumuseta jääb ka kõige rangem teadmiste süsteem poolikuks.

Näidend toob esile Bjørnsonile omased vastuolud. Ühelt poolt toetas ta naiste võrdõiguslikkust ja pidas oluliseks ühiskondlikke reforme, teisalt kajastub tema loomingus teatav konservatiivsus, mis ei soovinud noortele tütarlastele liialt vaba lugemis- ja mõtlemisõigust anda. „Maateadus ja armastus” väljendabki seda pinget: teaduse ja progressi, perekonna ja traditsioonide vaheliste vastuolude põrkumist. Teose lõpp jääb autori väärtushinnangutele truuks, rõhutades pere sidususe ja abielu püsimise tähtsust ning andes mõista, et üksnes teadus ei suuda inimesele täit rahuldust pakkuda.

Bjørnstjerne Bjørnson (1832–1910) oli norra kirjanik, ajakirjanik ja ühiskonnategelane, keda peetakse Norra kirjandusliku realismi suurkujuks. Ta oli ka Norra hümni „Ja, vi elsker dette landet” autor ning sai 1903. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Bjørnsoni looming ühendab poliitilisi ja sotsiaalseid vaateid kunstilise väljendusega, käsitledes sageli ühiskondlikke konflikte, hariduse ja kasvatuse küsimusi ning indiviidi ja kogukonna suhteid. „Maateadus ja armastus” on üks tema vähem tuntud, kuid iseloomulik näidend, milles peegelduvad tema vaated nii teadusele, perekonnale kui ka ühiskondlikele väärtustele.