9. november
9. november
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Riiklik Kirjastus | 1958
- 402 lk | Kõvakaaneline | 138 x 210 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Bernhard Kellermanni romaan „9. november“ on saksa sõjavangistuse temaatikat käsitlev teos, mille keskmes seisab Teise maailmasõja järgses Nõukogude vangilaagris viibiv saksa sõdur. Pealkiri, vanginumbrist tuletatud „9. november“, viitab peategelase isiku taandumisele anonüümseks numbriks, mis sümboliseerib totalitaarse süsteemi ükskõiksust üksikisiku vastu. Romaan keskendub inimese väärikuse, identiteedi ja ellujäämise küsimustele oludes, kus füüsiline ja vaimne alandus on igapäevane ning moraalsed piirimääratlused ähmastuvad. Kellermann ei esita oma kangelasi heroiseerivalt, vaid uurib vaikset vastupanu, kohanemist ja inimlikkuse säilimist süsteemi surve all.
Teose sündmustik hargneb laagri rutiinis ja pingeväljas, kus endised sõdurid, nüüd vangid, püüavad säilitada mõistust ja lootust. Vangide vahelised suhted, kahtlused ja solidaarsus kujundavad romaani sisepinget. Peategelase mõtisklused, meenutused varasemast elust ja kohtumised teiste kinnipeetavatega loovad mitmekihilise pildi inimesest, kelle identiteet on korraga kustumas ja samal ajal uuesti kujunemas. Kellermann kasutab lakoonilist ja täpset keelt, milles on tunda dokumentaalsust, kuid ka emotsionaalset läbitunnetust. Laagri igapäevane rütm, väikeste hetkede kaalu kasv ja tähenduslikkus väljendavad autori oskust kujutada suurt lugu läbi tagasihoidliku, ent pingestatud vormi.
Bernhard Kellermann (1879–1951) oli saksa kirjanik ja ajakirjanik, kelle looming hõlmab nii seikluslikke kui realistlikke romaane. Varasemalt tuntud teoste „Tunneli“ ja „Inimesed“ autorina muutus tema looming pärast sõda tõsisemaks ja poliitilisemaks. „9. november“ kuulub tema hilisema loomingu hulka, kus autor keskendub sõjajärgsete tagajärgede, vastutuse ja inimliku ellujäämisvõime uurimisele. Teos ilmus saksa keeles 1950. aastatel ja selle ilmumine eesti keeles 1958. aastal tähendas olulist lisa sõjakogemuste ja vangilaagrite temaatika kättesaadavusele eesti lugejale. Romaan peegeldab ka ajastu ideoloogilist hoiakut, kuid säilitab oma üldinimliku mõõtme ja psühholoogilise sügavuse.
