Sipelgad

Bernard Werberi romaan „Sipelgad“ viib lugeja paralleelselt kahe maailma – inimeste ja sipelgate – ellu, põimides need meisterlikult üheks sümbiootiliseks jutustuseks. Teose keskmes on Jonathan Wells, kes pärib salapärase korteri koos range hoiatusega mitte mingil juhul keldrisse minna. Tema uudishimu viib aga ootamatu kadumiseni. Samaaegselt kirjeldab romaan üht sipelgakolooniat, mille liikmed asuvad lahendama neile osaks saanud ähvardavat ohtu, mis nõuab nii strateegilist mõtlemist kui ka koostööd. Werber vaheldab peatükke inimese ja sipelga perspektiivist, võimaldades lugejal võrrelda kahte keerulist ühiskonnamudelit, kus iga indiviidi roll on määratletud ning ellujäämine sõltub kollektiivsest toimimisest.

Teoses on tugevalt esindatud teaduslik taust – Werber kasutab mitmes kohas näiliselt entsüklopeedilisi vahepalasid, et tutvustada sipelgate eluviisi, anatoomiat ja suhtlusmeetodeid. Need fragmendid aitavad luua usutavat pilti sipelgate maailmast, mis ei ole pelgalt allegooria, vaid detailirohke ja mitmetasandiline universum. Autor püstitab küsimusi indiviidi ja kollektiivi rolli kohta, võimu ja teadmise seostest ning tunnetusvõime piiridest. Inimeste maailmas kulgev süžee muutub järk-järgult pingeliseks uurimisretkeks teadmatusse, kus lahendused pole alati loogilised ega ratsionaalsed. Lõpuks hakkavad mõlemad liinid lähenema, tuues esile romaani peamise temaatilise sõlmpunkti – arusaamise erinevuse ja sarnasuse vahel liikide sees ja vahel.

Bernard Werber on prantsuse kirjanik ja endine teadusajakirjanik, kelle loomingule on iseloomulik ulme, teaduse ja filosoofia ühendamine narratiivse kirjanduse vormis. Tema teosed käsitlevad sageli alternatiivseid vaateid elule, teadmistele ja eksistentsile, tuues mängu nii mikro- kui makromaailmad. „Sipelgad“ on tema tuntuim ja enim tõlgitud romaan, millega ta saavutas rahvusvahelise läbimurde. Werberi stiili iseloomustab eksperimentaalsus, filosoofiline sügavus ja soov vaidlustada inimkeskset maailmakäsitust, mis teeb temast ühe omanäolisema hääle moodsas Euroopa ilukirjanduses.