Läänekallas. Roberto Zucco

Bernard-Marie Koltès’i näidendikogumik „Läänekallas. Roberto Zucco“ sisaldab kahte intensiivset ja kontsentreeritud lavateksti, milles autor käsitleb inimliku võõrandumise, vägivalla ja eksistentsiaalse üksinduse teemasid. „Läänekallas“ toob lavale kohtumise kahe võõra vahel – mustanahalise mehe ja valge naise –, kes juhuslikult satuvad kõledale sadamaalale. Nende dialoog on pingeline, täis vastastikust eelarvamust, keelelisi nihkeid ja eksistentsiaalset võõristust. Tegelased ei leia teineteises mitte lahendust, vaid peegeldust omaenda ummikule. See on tekst, kus iga paus ja lause kannab tähendust, mis ulatub lavast kaugemale – ühiskondlikesse ja psühholoogilistesse sügavikesse.

Teine näidend, „Roberto Zucco“, põhineb tõestisündinud lool Itaalia noormehest, kes tappis oma vanemad ning rändas läbi Euroopa, jätkates kuritegude jada. Koltès ei loo siinkohal kohtudraamat ega anna hinnanguid, vaid konstrueerib poeesiale läheneva lavateksti, milles peategelane on samal ajal nii süüdlane kui ka ühiskondliku katkestuse sümptom. Zucco ei selgita oma tegusid, ta liigub läbi stseenide kui kujund, mille mõistmine jääb vaataja või lugeja hooleks. Näidend ei keskendu niivõrd sündmusele, vaid atmosfäärile – fragmentaarsed episoodid, kohatäpsed dialoogid ja pingestatud vaikused moodustavad lavasituatsiooni, milles tõde jääb ähmaseks ja tähendused mitmetiseks.

Bernard-Marie Koltès (1948–1989) oli prantsuse näitekirjanik, kelle looming muutis kaasaegset euroopa teatrit, tuues lavale globaliseerumise, rassilise ja klassilise pinge, ning eksistentsi hapruse teemad. Ta kirjutas intensiivses ja poeetilises keeles, mis andis tema näidenditele erilise rütmi ja lavalise kohalolu. Koltès oli mõjutatud nii Beckettist kui ka Pasolinist, ent tema hääl on omanäoline – tume, täpne ja halastamatult aus. „Läänekallas. Roberto Zucco“ on eestikeelses tõlkes haruldane võimalus tutvuda autori oluliste tekstidega, mis seavad küsimuse alla meie arusaama süüst, inimeseks olemisest ja vaikuse tähendusest suhtluses.