Jäälätted

„Jäälätted” on Bernard Kangro romaan, mille esmatrükk ilmus 1958. aastal Rootsis ning mis kuulub tema kuueosaliseks kujunenud Tartu-tsüklisse. Teos avab pildi Tartu ülikoolielust 1930. aastatel, ajast, mil noor eesti haritlaskond kujundas oma identiteeti ja seadis paika tuleviku sihte. Romaani keskmes on tudengielu oma vaimsuse, igapäevaste rõõmude ja raskustega, aga ka ideeliste ja kultuuriliste otsingutega. Kangro loob poeetilise ja detailirohke Tartu-kujutuse, mida on peetud üheks kaunimaks eesti proosas. „Jäälätted” ei ole ainult ajastu peegeldus, vaid ka isiklikult kogetud ja mälestuslike toonidega rikastatud teos, mis seob nooruse energia ja rahvusliku eneseteadvuse tärkamise.

Romaan peegeldab nii individuaalseid kui ka ühiskondlikke pingeid. Tudengielu ei piirdu ainult õpingute ja akadeemiliste aruteludega, vaid hõlmab ka sõprussuhteid, armumisi, kirjanduslikke vaidlusi ja ideoloogilisi erimeelsusi. Teose atmosfääris põimuvad romantiline unistavus ja kainelt realistlik kujutlus, mis koos loovad mitmekihilise pildi sellest, kuidas kujunes eesti haritlaskonna järgmine põlvkond. „Jäälätted” juhatab sisse Kangro laiemalt tuntud Tartu-romaanide sarja, kus järgnevad köited süvendavad ja laiendavad esimeses osas loodud Tartu- ja tudengimaailma kujutust.

Bernard Kangro (1910–1994) oli eesti luuletaja, prosaist ja kirjandusteadlane, kes kuulus Arbujate põlvkonda. Sõja-aastatel lahkus ta Eestist ning elas paguluses Rootsis, kus jätkas viljakat kirjanduslikku tegevust. Kangro oli modernse eesti romaani arendaja ja Tartu kirjandusliku pärandi hoidja, olles ka ajakirja „Tulimuld” pikaajaline toimetaja. Tema loomingus on kesksel kohal mälu ja kodumaa, millele lisandub poeetiline keelekasutus ja sügav filosoofiline mõõde. „Jäälätted” on üks tema tippteoseid, milles ta mälestuste ja kujutlusjõu kaudu loob ajatu pildi eesti haritlaskonna kujunemisest ning Tartu linnast vaimse ja kultuurilise keskusena.