Puhh ja tao

„Puhh ja tao” on Benjamin Hoffi teos, mis seob A. A. Milne’i loodud Karupoeg Puhhi tegelased ja lood taoistliku filosoofia põhimõtetega. Raamat algab lihtsate dialoogidega Puhhi ja Notsu vahel, mis osutuvad sügavama mõttelaadi peegeldusteks, tuues taoismi lähemale tänapäeva lugejale. Hoff näitab, kuidas Puhhi lihtsus, rahulikkus ja elu loomulik vooluga kaasamineku oskus väljendavad taoistlikke tõekspidamisi, erinedes läänele omasest analüütilisest ja keerukust taotlevast mõtteviisist.

Teos ei piirdu üksnes Puhhi lugude ümberjutustamisega, vaid põimib neisse selgitused taoismi aluspõhimõtete kohta. Autor kasutab tuttavaid karaktereid, et illustreerida, kuidas taoism väärtustab loomulikkust, lihtsust ja tasakaalu. Puhhi kaudu näidatakse, et rahulolu ei sünni pidevast püüdlemisest ja ülemõtlemisest, vaid oskusest võtta elu vastu sellisena, nagu see on. Raamat on seetõttu ühtaegu nii filosoofiline käsiraamat kui ka lastekirjanduse uustõlgendus, mis pakub äratundmist erinevatele põlvkondadele.

Benjamin Hoff (sündinud 1946) on Ameerika kirjanik ja muusik, kes on tuntud eelkõige just selle teose autorina. „Puhh ja tao” ilmus esmakordselt 1982. aastal ning saavutas kiiresti kultusraamatu maine, olles tõlgitud paljudesse keeltesse. Hoffi eesmärk oli tuua ida filosoofia lihtsas ja mängulises vormis lääne lugejani, kasutades selleks lapsepõlvest tuntud tegelasi. Tema loominguline lähenemine on teinud taoistlikust mõttelaadist kättesaadavama ja äratuntavama ka neile, kes pole idamaade kultuuriga varem kokku puutunud.