Notsu ja Te

Benjamin Hoffi teos „Notsu ja Te“ („The Te of Piglet“) on järg tema varasemale raamatule „Notsu-Pooh ja Tao“, süvenedes taoistliku filosoofia olemusse läbi „Karupoeg Puhhi“ maailmast tuntud tegelaste. Kui esimeses teoses oli keskmes Puhhi olemuslik lihtsus ja vahetu tarkus, siis „Notsu ja Te“ pöörab pilgu Notsule – tegelasele, kelles väljendub taoistlik voorus „Te“, mida võiks tõlkida kui sisemist väge, vooruslikkust või loomulikku potentsiaali. Hoff näitab, et kuigi Notsu paistab esmapilgul arg ja tagasihoidlik, on temas olemas sügav, vaikne tugevus ja eetiline selgroog, mis teeb temast tegelikult ühe loo kesksemaid ja sisukamaid figuure.

Raamat põimib tsitaate A. A. Milne’i originaallugudest autori enda esseistlike mõtisklustega, moodustades kirjandusliku ja filosoofilise dialoogi. Hoff kasutab Notsu iseloomu ja tegevusi, et selgitada taoistlikke põhimõtteid, näiteks tasakaalu, lihtsust, loomulikkust ja egovabadust. Samas ei väldi ta kriitikat modernse ühiskonna suhtes, mille kiirustamine, enesekesksus ja püüd kontrollida elu voolu on taoistliku maailmakäsitluse vastandid. Notsu kaudu tuuakse esile, kuidas tõeline vägi ei seisne jõus ega nähtavuses, vaid sisemises tasakaalus, kaastundes ja alandlikkuses. Hoffi stiil on muhe, vahel irooniline, kuid alati püüab ta säilitada õpetliku ja mõtiskleva tooni.

Benjamin Hoff on Ameerika kirjanik ja taoistliku mõtteviisi populariseerija, kelle looming ühendab lääne kirjandusteaduse ja ida filosoofia. Tema lähenemine ei ole akadeemiline, vaid pigem intuitiivne ja lugejakeskne, püüdes teha taoistlikud ideed arusaadavaks igapäevaelu kontekstis. „Notsu ja Te“ on ühtaegu kerge ja sügav lugemine, mis avab lastekirjanduse tegelaste kaudu universaalseid mõtteid tasakaalust, sisemisest tarkusest ja sellest, kuidas väiksemad asjad võivad osutuda kõige tähenduslikumateks.