35 päeva. Revolutsiooni tunnistaja

Béla Liptáki mälestusteraamat „35 päeva. Revolutsiooni tunnistaja” on isiklik ja samas ajalooliselt kõnekas ülestähendus 1956. aasta Ungari ülestõusust. Autor, kes tollal oli noor tudeng, jutustab üksikasjalikult sündmustest, mille keskmesse ta ootamatult sattus. Raamat käsitleb revolutsiooni puhkemist, selle kiiret arengut ja traagilist mahasurumist, keskendudes sellele, kuidas poliitilised muutused ja ühiskondlik rahulolematus jõudsid tänavatele ja inimeste ellu. Lipták ei esita end kangelasena, vaid vaatlejana, kes salvestab murrangulise aja igapäevased detailid ja inimeste käitumise muutused.

Teos on üles ehitatud päeviku vormis, kus iga peatükk kajastab üht päeva ülestõusu 35-päevasest kestusest. Kirjeldused on konkreetsed ja visuaalsed, tihti täiendatud isiklike mõtiskluste ja emotsioonidega, mis aitavad mõista, mida tähendas vabaduseiha autoritaarse režiimi all elades. Lipták kirjeldab rahutusi, relvastatud kokkupõrkeid, meeleavaldusi, aga ka argipäeva hetki – toidujärjekordi, raadio kuulamist, vaikseid hirme. Pärast ülestõusu mahasurumist oli autor sunnitud lahkuma kodumaalt, leides uue elu Ameerika Ühendriikides. Ka see pagulaskogemus kajastub raamatu hilisemates osades kui osa revolutsiooni järellainetusest.

Béla Lipták on hiljem tuntuks saanud inseneri ja teadlasena, kuid tema kirjutatud mälestused on leidnud tunnustust just oma siira ja ausa käsitluse tõttu. „35 päeva” ei ole pelgalt ajaloodokument, vaid ka noore inimese küpsemise lugu olude keskel, mida ta ei valinud, kuid mis teda kujundasid. Raamat sobib lugejale, kes huvitub Kesk-Euroopa 20. sajandi ajaloost, totalitarismi kogemusest ning sellest, kuidas isiklik lugu ja suur ajalugu põimuvad ühe elu jooksul.