Kaks ema ja kolm isa

Beatrix McGilli romaan „Kaks ema ja kolm isa” on perekonnadraama, mis põimib omavahel mitme inimese elu, kus peresuhted ei järgi tavapärast ega lihtsat skeemi. Loo keskmes on naine, kes on üles kasvanud teadmisega, et tema lapsepõlv on olnud küllaltki tavaline, ent täiskasvanueas hakkavad pinnale kerkima küsimused tema päritolu ja tõelise perekonna kohta. Nii ilmnevad aegamisi seosed erinevate vanemlike figuuridega – kahe emaga, kellest üks on bioloogiline ja teine kasvatav, ning kolme isaga, kellest igaühel on oma roll naise elus ja kujunemisloos. See mitmekihiline perekondlik võrgustik toob esile identiteedi, kuuluvuse ja armastuse erinevad tahud.

Romaan areneb läbi tagasivaadete ja dialoogide, mille kaudu avanevad nii minevikus tehtud valikud kui ka nende mõjud olevikule. Tegelased liiguvad geograafiliselt ja emotsionaalselt erinevates ruumides: kodu, millest lahkuti; suhted, mida on üritatud hoida või unustada; ja sisemine rahutus, mis sunnib otsima selgust. McGill käsitleb peremudelite muutumist tänapäeva ühiskonnas, näidates, et vereliinid ei pruugi alati määrata, kes on tõeline vanem, ning et armastus ja hoolimine võivad tekkida ootamatutes kohtades. Lugu püsib tugevalt tegelaste tunnetel ja nendevahelistel sidemetel, ilma et see muutuks liialt sentimentaalseks.

Beatrix McGill on autor, kelle looming keskendub sageli suhete dünaamikale ja sellele, kuidas elu keerdkäigud mõjutavad inimeste valikuid. Tema romaanid on pigem karakteripõhised kui süžeekesksed, rõhutades psühholoogilist realismi ja emotsionaalset ausust. „Kaks ema ja kolm isa” esindab hästi tema kirjutamislaadi – soojalt vaatlevat ja nüansirikast käsitlust keerulistest suhetest, milles ei anta mustvalgeid vastuseid, vaid avatakse inimsuhete loomulikku keerukust. See on lugu perekonnast, mis ei mahu tavapärastesse piiridesse, kuid on selle võrra ehk isegi ehedam.