Popdada 2007-2008

Barthol Lo Mejori kogumik „Popdada 2007–2008“ toob kokku valiku autori loomingu kõrghetki kahe aasta vältel, esitades need lugejale intensiivse ja mängulise poeesia vormis. Tekstides on tunda tugevat mõjutust dadaismist ja popkultuurist, mida autor põimib teadlikult omavahel, luues seeläbi iroonilise ja kohati absurdsena mõjuva keelekihi. Luulekogus kohtuvad fragmentaarsed kujundid, keelemäng ja igapäevaelu visuaalid, mille kaudu sünnib omanäoline kunstiline maailm. Tekstid justkui kihistuvad, nihestavad ootusi ning kutsuvad lugejat endaga kaasa – mitte ratsionaalsel tasandil, vaid intuitiivse kogemusena.

Kogu stiil on teadlikult häiritud, rütmiline ja katkendlik, kasutades segamini slängi, kultuuriviiteid ja meta-luulelisi kommentaare, et esitada küsimusi luule tähenduse, vormi ja rolli kohta kaasaegses ühiskonnas. Siin ei ole juttu enesekindlast lüürikust, vaid pigem keele eksperimentaatorist, kes ei karda nihutada piire ja osutab pidevalt sellele, kuidas tekst sünnib ja laguneb. Kogumikus leidub nii visuaalseid kui suulise keele mõjuväljas sündinud katsetusi, milles võib näha nii kriitikat kui armastust kultuuri vastu, mille sees autor ise liigub. „Popdada“ ei püüa olla koherentne tervik, vaid on pigem teadlik kollaaž, mille esteetika seisneb juhuslikkuses ja mitmetimõistetavuses.

Barthol Lo Mejor, kodanikunimega Mihkel Kleis, on tuntud eksperimentaalse luule, performance’i ja visuaalkunsti viljelejana. Tema loomingut iseloomustab žanriteülene lähenemine ja pidev enesereflektsioon. Lisaks kirjandusele tegutseb ta aktiivselt muusikavaldkonnas ning on üks tuntumaid nimesid alternatiivse Eesti kultuurimaastiku servaaladel. Tema tekstid, olgu need trükis või laval, ei ole kunagi puhtalt esteetilised, vaid esitavad alati ka väljakutse – mõelda, reageerida või vähemalt peatuda hetkes, kus keelel on lubatud murduda ja mängida.