Korstnapühkija poeg

„Korstnapühkija poeg” on psühholoogilise krimikirjanduse valdkonda kuuluv romaan, milles Barbara Vine põimib kriminaalse süžee ja perekonnaloo. Teos ei keskendu üksnes kuriteole, vaid toob esile keerulised inimsuhted, minevikusaladused ja tabuteemad, mis kujundavad tegelaste saatust. Lugu käsitleb süütunnet ja hirmu, mis võivad saada inimese käitumise ja otsuste peamiseks allikaks, ning uurib lepituse võimalust olukorras, kus varjatud minevik on hakanud olevikku mõjutama. Nii tekib pinge, kus detektiiviloo põnevus põimub sügavama psühholoogilise analüüsiga.

Romaan seob endas kaks tasandit: ühelt poolt on tegemist krimiliku intriigiga, mille keskmes on üleastumine ja selle tagajärjed, teisalt aga laiahaardelise perekonnasaagaga. Autor uurib elu ja kirjanduse vahelisi piire, avades, kuidas lood ja tegelikkus võivad üksteist peegeldada või vastastikku mõjutada. Teose atmosfäär on pingeline ja mõnevõrra tumedatooniline, luues mulje, et minevikus toimunu võib igal hetkel taas pinnale kerkida. Just see põimimine muudab „Korstnapühkija poja” eriliseks – see on ühtaegu põnevusromaan ja psühholoogiline sissevaade inimese sisemisse maailma.

Barbara Vine on pseudonüüm, mille all kirjutas inglise krimikirjanik Ruth Rendell (1930–2015). Kui Ruth Rendelli nimega seostatakse rohkem klassikalisi detektiivlugusid ja inspektor Wexfordi juhtumisi, siis Barbara Vine’i all ilmunud teosed on pigem süvapsühholoogilised ja sageli suguvõsade lugusid käsitlevad romaanid. Tema loomingule on omane inimpsüühika tumedamate külgede avamine ning ühiskondlike tabude ja perekondlike saladuste käsitlemine. „Korstnapühkija poeg” kuulub sellesse ritta, andes tunnistust Vine’i oskusest ühendada põnev jutustus ja sügav psühholoogiline vaatlus.