Asta päevaraamat

Romaan „Asta päevaraamat“ viib lugeja 20. sajandi alguse Londonisse, kus Taanist pärit Asta Westerby hakkab pidama päevikut. Märkmete kaudu avaneb tema pereelu, kohanemine võõral maal ja sellega kaasnevad pinged. Asta tekstid, mis algavad näiliselt argistest tähelepanekutest, kätkevad endas nii isiklikke saladusi kui ka vihjeid sündmustele, mis mõjutavad kogu perekonna saatust. Loo keskmes on kadunud lapse juhtum ja päeviku lehekülgedelt kumav seletamatu traagika, mis põimib end hilisemate sündmustega ning seab küsimuse alla senised arusaamad perelugu ümbritsenud minevikust.

Raamat liigub edasi läbi mitme põlvkonna ja avab eri aegadel päeviku ümber koondunud inimeste tõlgendusi. Päevik on kui elav dokument, mis võimaldab lugejal jälgida nii aja möödumist kui ka saladuste järkjärgulist lahtirullumist. Kriminaalse alatooni kaudu avaneb põnevuslugu, milles põimuvad perekonnasaaga, saladused ja mõrvamüsteerium. Selline ülesehitus loob tiheda pingevälja, kus dokumentaalsus ja ilukirjanduslik kujutlus hakkavad vastastikku teineteist võimendama. Päevikust saab vahend, mille kaudu ka hilisemad põlvkonnad püüavad tõde kildhaaval kokku seada.

Barbara Vine on pseudonüüm, mille all inglise kirjanik Ruth Rendell avaldas oma psühholoogilisema alatooniga kriminaalromaanid. Rendell oli viljakas autor, kelle loomingus on oluline roll ühiskondlike ja perekondlike suhete varjupoole avamisel. Barbara Vine’i nime all kirjutatud teosed eristuvad just detailse atmosfääri ja aeglaselt avaneva pinge poolest, mis tõstab esile tegelaste siseilma ja inimkäitumise varjatud motiivid. „Asta päevaraamat“ on üks neist romaanidest, kus ajalugu, perekond ja kuritegu põimuvad tihedaks tervikuks ning annavad tunnistust autori oskusest ühendada krimimõistatus põhjaliku psühholoogilise käsitlusega.