Mägede jumalanna

Barbara Cartlandi romaan „Mägede jumalanna“ viib lugeja sajanditagusesse Euroopasse, kus noore aadlipreili saatus põimub ootamatult ohtude, intriigide ja tundmatu armastusega. Teose keskmes on Ilona, noor ja süütu naine, kes satub keeriste keskele, kui tema isa surm viib ta Ungari mägikülla, kus teda ootab tundmatu pärand ja rahutu minevik. Üksildane mägimaastik ja kohalik rahvas annavad loole müstilise ja romantilise tausta. Seal kohtab ta salapärast, võimukat meest – krahv Miklóst –, kelle minevik on varjatud saladuste ja traagiliste sündmustega. Nende kohtumine käivitab sündmused, milles armastus ja oht vahelduvad pidevas pinges.

Lugu järgib klassikalist armastusromaani ülesehitust, kus kangelanna peab läbima nii sisemisi kui väliseid katsumusi, enne kui leiab tee tõelise armastuse ja iseenda mõistmiseni. Cartlandi teosele omaselt on ka „Mägede jumalannas“ tähtsal kohal moraalsed väärtused, süütuse ja kire vahelised pinged ning kangelaste vastandlikud iseloomud, mis aja jooksul lähenevad. Mäed ei ole siin ainult geograafiline asukoht, vaid ka metafoor hinge sisemistele kõrgustele ja madalustele. Tugev looduskujund ja kohaliku eluoluga põimunud draama loovad raamile lugu, mis on samal ajal nii ajastutruu kui unistav. Armastus ei tule lihtsalt ega ilma ohverduseta, ent see on alati pääsetee – nii välisest maailmast kui ka sisemisest ängist.

Barbara Cartland (1901–2000) oli üks 20. sajandi viljakamaid ja loetumaid armastusromaanide autoreid. Tema teosed on sageli üles ehitatud rangetele moraalsetele ja romantilistele põhimõtetele, kus armastus võidab alati, ent tee selleni on täis katsumusi. Cartlandi stiil on lüüriline, kordustega ja kindlate kujunditega rikastatud, sobides lugejale, kes ootab kirjanduselt pigem meeleolu ja emotsiooni kui psühholoogilist süvitsi minekut. „Mägede jumalanna“ on osa tema ulatuslikust loomingust, kuid säilitab siiski iseseisva loo väärtuse ja võlu, pakkudes põgenemisvõimalust maailmast, kus tunded ja väärtused on selgelt piiritletud.