Armastuse ime

Barbara Cartlandi romaan Armastuse ime viib lugeja väikesesse väljamõeldud riiki Vienzisse, kus prints Nicolo peab leppima, et perekond ja peaminister näevad temas eelkõige poliitilist tööriista. Neile on abielu vahend, millega kindlustada riigi iseseisvus ja vältida selle liitumist naabervürstiriigiga. Nicolo nõustub lõpuks kohtuma Bassanzi valitsejasoost printsess Marzialega, kuid saab üsna varsti teada, et neiu süda kuulub hoopis teisele mehele. See teadmine kinnitab printsile, et korraldatud abielu ei teeniks ei tema ega riigi huve. Ta otsustab ootamatult paleest lahkuda ning sõidab Veneetsiasse, kaasas vaid ustav teener Texxo, kes katab ta järsu lahkumise jälgi.

Veneetsia kanalite ja paleede taustal kujuneb loost seiklus, kus juhuslik kohtumine muudab printsi plaanid uuesti. Nicolo näeb öisel ajal, kuidas ühest majast laskub mööda köit tundmatu neiu, kes põgeneb turvalisest, kuid ahistavast keskkonnast. Gondlisse kukkunud tüdruk palub printsi abi, teadmata, kes teda tegelikult aitab. Nende teekond algab olukorras, kus nad jagavad vaid eesnimesid, kuid on sunnitud üksteist usaldama. Romaan põimib omavahel kohustuse ja isikliku soovi, troonipärija rolli ja tavalise inimese väärikuse. Lugu näitab, kuidas dünastilised plaanid, poliitilised kaalutlused ja isiklik kiindumus põrkuvad ning kuidas tegelased otsivad ruumi, kus nad saaksid otsuseid teha mitte ainult teiste ootuste, vaid ka omaenda südametunnistuse järgi.

Barbara Cartland oli üks tuntumaid briti armastusromaanide autoreid, kelle looming sündis peamiselt ajalooliste ja seltskondlike intriigide ümber. Ta kirjutas elu jooksul sadu romaane, mis olid suunatud laiale lugejaskonnale ja tõlgiti paljudesse keeltesse, sealhulgas eesti keelde. Cartlandi teosed kasutavad sageli sarnast lähtekohta: noor naine ja kõrgest soost mees satuvad olukorda, kus välised reeglid piiravad tundeid, ning lahendus leitakse austuse, vastastikuse usalduse ja kohanemise kaudu. Armastuse ime sobitub sellesse mustrisse kui järjekordne lugu, kus vürstiriigi poliitika ja peategelaste sisemaailm peavad omavahel tasakaalu leidma.