Armastuse eest ei põgene

„Armastuse eest ei põgene“ on Barbara Cartlandi ajalooline armastusromaan, mille tegevus algab 1803. aastal, kui Inglismaa ja Prantsusmaa vahel lõpeb vaherahu. Napoleoni korraldusel interneeritakse Prantsusmaal viibinud Briti turistid, kellest paljud kaotavad oma vabaduse ja varanduse. Romaani peategelase Vernita isa sureb samas olukorras, jättes tütre ja tema ema raskesse seisu. Ellujäämiseks valmistab Vernita luksuslikke tikitud rõivaesemeid Napoleoni õe, printsess Pauline Borghese tarbeks, kuid varsti märkab ta, et kaupmehed teda petavad. Julgena otsustab ta maskeeruda väikekodanlaseks ja minna ise printsessile töö üle andma.

Sellest sammust algab sündmusteahel, mis viib Vernita kokku nii printsessi armukese, krahv Axel de Storviki, kui ka keiser Napoleoniga. Noor naine satub intriigide ja võimumängude keerisesse, kus tema julgus ja vaistlik teravmeelsus pannakse pidevalt proovile. Kuigi Vernita ei otsi teadlikult armastust, tõmbavad teda vastupandamatult nii Axel kui ka tema enda südametunnistus, mis ei lase tal oma tundeid eirata. Romaan põimib ajaloolise tausta — Napoleoni-aegse Euroopa ebakindluse ja poliitilise pinge — romantilise liiniga, milles vabaduse, au ja tunnete kaal üksteisega rinda pistavad. Cartland toob välja nii õukondliku hiilguse kui ka lihtsa inimese hapra igapäevase ellujäämiskatse.

Barbara Cartland (1901–2000) oli Inglise kirjanik, kelle arvukad armastusromaanid tegid temast 20. sajandi ühe menukama autorite. Ta avaldas üle 700 raamatu, millest paljud on ajaloolise taustaga ja asetatud 18.–19. sajandi Euroopa keskkonda. Cartlandi lugude keskmes on tavaliselt noor naine, kes satub keerulistesse oludesse ning leiab tee armastuseni, trotsides ühiskondlikke piiranguid ja ohte. Tema teosed on kergesti loetavad ja romantiliselt haaravad, pakkudes lugejatele nii põgenemisvõimalust igapäevastest muredest kui ka unistust suursugusest armastusest. „Armastuse eest ei põgene“ esindab hästi Cartlandi klassikalist stiili, ühendades ajaloolised intriigid ja romantilise pingestatuse.