Jumalate mets. Memuaarid

“Jumalate mets. Memuaarid” on Leedu kirjaniku Balys Sruoga mälestusteraamat, mis põhineb tema kogemustel Saksamaa natsilaagris Stutthofis. Autor vahistati 1943. aastal koos teiste Leedu haritlastega ja saadeti vangilaagrisse, kus ta viibis sõja lõpuni. Teos valmis pärast sõda, kuid avaldati kodumaal alles 1950. aastate lõpul, Eestis aga 1976. aastal. Raamat ei ole pelgalt dokumentaalne ülevaade, vaid kunstipärane ja sügavalt isiklik kirjeldus, kus traagilised sündmused põimuvad groteskse huumori, iroonia ja filosoofilise pilguga inimese kannatuste üle.

Sruoga kirjeldab laagri argipäeva, vangide ellujäämisvõitlusi ning inimlikkuse säilitamise püüdlust keset alandusi ja nälga. Ta ei kujuta end ega teisi ainult ohvritena, vaid näitab neid inimestena, kes püüavad leida tähendust ja väärikust ka kõige raskemates olukordades. Eripäraseks teeb teose see, et autor kasutab musta huumorit ja satiirilist tooni, mis võimaldab tal kirjeldada äärmuslikke olusid viisil, mis jätab ruumi nii mõtiskluseks kui ka emotsionaalseks vapustuseks. “Jumalate mets” on seega korraga mälestus, süüdistus ja sügavalt kunstiline teos, mis kuulub Euroopa sõjajärgse kirjanduse olulisemate vanglamemuaaride hulka.

Balys Sruoga (1896–1947) oli leedu kirjanik, luuletaja, näitekirjanik ja kirjandusteadlane. Ta tegutses ka Leedu ülikoolides õppejõuna ning oli aktiivne rahvusliku kultuuri edendaja. Sõja ajal sattus ta natside tagakiusamise ohvriks ja tema tervis murdus Stutthofi laagris saadud raskete kogemuste tõttu. Pärast sõda kirjutas ta “Jumalate metsa”, kuid ei näinud ise selle avaldamist – ta suri 1947. aastal. Teos on tänaseni üks mõjukamaid kirjanduslikke käsitlusi, mis avab inimese sisemist vastupanu ja väärikuse säilitamist totalitaarse vägivalla tingimustes.