San Michele raamat

Axel Munthe „San Michele raamat“ on mälestuslik ja mõtisklev teos, mis ühendab autobiograafilise jutustuse, esseistika ja filosoofilised vahepalad. Raamatu keskmes on autori elu ja kogemused arstina, rändurina ja unistajana, kuid seda ei esita ta mitte kronoloogilise eluloolise ülevaatena, vaid kireva ja vaba vormina, kus fantaasia, meenutused ja mõttemängud sulanduvad orgaaniliseks tervikuks. Pealkiri viitab San Michele villale Capril, mida Munthe oma elu jooksul ehitas ja mida ta nägi kui rahu ja ilu kehastust. Teose narratiiv liigub vaheldumisi Prantsusmaa, Itaalia, Rootsi ja teiste paikade vahel, kuid südameks jääb alati Capri saar ja selle valgus, vaikus ning ajatus.

Munthe kirjeldab oma tööd arstina Pariisis ja mujal, tuues esile nii tollase meditsiini piiranguid kui ka inimestega seotud eetilisi dilemmasid. Samuti jagab ta tähelepanekuid loomadest, surmast, üksindusest ja vaimsusest. Autori pilk on sageli kriitiline, ent mitte küüniline – tema kaastunne ulatub nii patsientideni kui hüljatud loomadeni, kellele ta Capril kodu pakub. Raamatus on unenäolisi ja müütilisi lõike, kus tegelikkus ja fantaasia sulavad üheks, andes teosele poeetilise ja introspektiivse mõõtme. See on raamat inimeseks olemisest – haavatavusest, idealismist ja igatsusest lihtsuse ja valguse järele maailmas, mis sageli kaldub varju.

Axel Munthe (1857–1949) oli Rootsi päritolu arst ja kirjanik, kes kirjutas „San Michele raamatu“ inglise keeles 1929. aastal. Teosest sai rahvusvaheline menuk, mida on tõlgitud paljudesse keeltesse ning mille lüüriline ja isikupärane stiil on kõnetanud väga erinevaid lugejaid. Eestikeelne väljaanne ilmus 1952. aastal kirjastuselt Orto ning kujunes peagi kultusraamatuks ka siinsete lugejate seas. „San Michele raamat“ ei ole pelgalt ühe elu kirjeldus, vaid vaimne päevik, mille kaudu autor püüab mõista elu tähendust, aja kulgu ja inimsüdame saladusi.