Kuulmispsühholoogia

Avo-Rein Terepingu teos „Kuulmispsühholoogia“ on teaduslik käsitlus kuulmisest kui psüühilisest protsessist ning selle arengust, mehhanismidest ja rollist inimese tunnetustegevuses. Raamat käsitleb kuulmise psühholoogilisi aspekte laiemalt kui pelgalt meeleorganite talitlust, ühendades teadmised füsioloogiast, psühholoogiast ja akustikast. Autor analüüsib, kuidas helid muutuvad tähenduslikuks informatsiooniks, kuidas inimene suudab eristada ja mõista heliallikaid ning millised kognitiivsed ja emotsionaalsed protsessid kuulmisega kaasnevad.

Teoses uuritakse kuulmist erinevate aspektide kaudu – alates helitaju bioloogilisest alusest kuni keelelise kuulmisvõime ja muusika tajumiseni. Oluline osa on pühendatud ka kuulmismälu ja kuulmise arengu käsitlemisele, samuti kuulmisele kui sotsiaalsele suhtluselemendile. Tereping käsitleb kuulmist osana laiemast tajuprotsesside süsteemist, seostades selle teiste meelte ja tunnetusprotsessidega. Eraldi käsitletakse kuulmispuude psühholoogilisi tagajärgi ning kuulmisvõime eripära arengulises, pedagoogilises ja kliinilises kontekstis.

Avo-Rein Tereping on eesti psühholoog ja õppejõud, kelle tööd on keskendunud tajuprotsesside, eeskätt kuulmise ja selle arengu uurimisele. „Kuulmispsühholoogia“ on üks varasemaid eestikeelseid süstemaatilisi ülevaateid sellest valdkonnast, pakkudes teadmisi nii üliõpilastele kui ka erialaspetsialistidele. Raamat aitab mõtestada kuulmist mitte ainult kui bioloogilist nähtust, vaid kui keerukat psüühilist mehhanismi, mis võimaldab inimesel suhestuda maailmaga läbi heli. Teos on ajastule iseloomulikult teaduskeelne, ent selge struktuuriga ja sisult rakenduslik.