Automaatkontrolli süsteemid

„Automaatkontrolli süsteemid” on 1966. aastal ilmunud tehniline käsiraamat, mis keskendub tööstuses ja tehnikas kasutatavate automaatsete kontrollisüsteemide tööpõhimõtetele, ülesehitusele ja rakendustele. Teos on suunatud eelkõige inseneridele, tehnikutele ja tehnikahuvilistele, kes tegelevad tootmise juhtimise, kvaliteedikontrolli ja protsesside automatiseerimisega. Raamatus käsitletakse süsteeme, mille eesmärk on koguda andmeid, hinnata parameetrite vastavust normidele ning anda vastavalt tulemusele juhissignaale edasiseks tegevuseks – olgu selleks näiteks masina töö korrigeerimine, kõrvalekallete fikseerimine või toote tagasilükkamine.

Teos jaotub temaatilisteks peatükkideks, milles vaadeldakse erinevaid kontrollsüsteemide liike: mõõtmis- ja anduritehnoloogiat, signaali töötlemist, releeloogikat ja varajasi elektroonilisi komponente. Eraldi rõhutatakse avatud ja suletud juhtimisahelate toimimist, tagasisidesüsteemide rolli ja dünaamiliste protsesside modelleerimist. Autorid toovad arvukalt näiteid reaalsest tootmispraktikast, selgitades, kuidas automatiseeritud kontroll parendab töökindlust, vähendab inimfaktori mõju ja võimaldab suurendada tootmise efektiivsust. Illustratsioonid, skeemid ja tehnilised tabelid toetavad käsitletavaid teemasid ja aitavad lugejal paremini orienteeruda tehnilistes üksikasjades.

Nõukogude ajal ilmunud tehnilised käsiraamatud, nagu „Automaatkontrolli süsteemid”, olid osa suuremast tööstusliku moderniseerimise ja tehnilise hariduse levitamise programmist. Valguse kirjastuse väljaandel ilmunud teos esindab seda suunda selgelt – keskendudes süsteemsele ja põhjalikule käsitlusele, mis ühendab teooria praktiliste lahendustega. Kuigi raamatu tehniline tase ja kasutatud terminoloogia vastab omaaegsele standardile, pakub see ka tänapäeval huvi neile, kes soovivad mõista automaatjuhtimise ja kontrollisüsteemide arengut ning nende tähtsust 20. sajandi tööstuses.