Ausalt ja avameelselt. EKP Keskkomitee VIII pleenumist, Karotammest ja Käbinist, hinge harimatusest

Intervjuude ja mõtiskluste kogumik „Ausalt ja avameelselt“ heidab pilgu Eesti Nõukogude-aegse poliitilise elu varjatud tahkudele, keskendudes eeskätt EKP Keskkomitee VIII pleenumile ning selle järellainetustele. Teos on üles ehitatud vestlusvormis, kus toonased osalejad, tunnistajad ja kriitikud jagavad oma meenutusi ja hinnanguid sündmustele, mis raputasid 1950. aastate alguse Eesti parteijuhtkonda. Pleenumi käigus kõrvaldati ametist EKP esimene sekretär Nikolai Karotamm, kelle asemele määrati Johannes Käbin – see vahetus tähistas pöördepunkti, mil parteipoliitika ideoloogiline suundumus ja isiklikud rivaalitsemised põimusid uueks võimukorralduseks.

Lisaks konkreetsetele ajaloolistele sündmustele käsitletakse raamatus laiemalt hinge harimatuse, intellektuaalse alaväärsuse ja totalitaarse süsteemi surve all toimiva ühiskonna teemasid. Vestlustes kerkivad esile küsimused, miks ja kuidas toimus Karotamme kukutamine, millised jõujooned selle taga liikusid ning millist rolli mängisid inimesed, kes kas vaikisid või vaikima sunniti. Autorid ja kõnelejad ei paku lihtsaid vastuseid, kuid püüavad ausalt vaadelda, mis tähendas parteiline kuulekus, ideoloogiline survestatus ja eksistentsiaalne isolatsioon nõukogude süsteemis. Isiklike kogemuste ja tagantjärele refleksioonide kaudu avanevad nii psühholoogilised kui moraalsed mõõtmed, mis tavapärasest poliitanalüüsist sageli puuduvad.

Teos ilmus murrangulisel ajal – 1989. aastal –, kui Eesti ühiskonnas hakkasid varisema senised tabud ja vaikitakse enam ei saanud. „Ausalt ja avameelselt“ on osa sellest avameelsuse lainest, mis kaasnes perestroika ja glasnosti poliitikatega. Väljaandja, kultuuriajakiri *Looming*, kuulus nende platvormide hulka, kus ajalugu hakati esimest korda tõsimeeli ümber hindama. Raamat ei paku valmis narratiivi, vaid avab ukse sellesse keerulisse ajajärku, mil vaikimise kultuur hakkas murenema ja esimesed ausad sõnad leidsid tee trükimusta.