Kirsivargad

Soome kirjaniku Aulikki Oksaneni romaan „Kirsivargad” viib lugeja 1970. aastate Euroopa noorte sisemaailma, kus vabaduseihalus ja vastuhakk kehtivale korrale põimuvad isiklike kogemuste, armastuse ja poliitilise teadlikkusega. Teose keskmes on noored naised, kelle eluteed ristuvad erinevates Euroopa linnades, peegeldades omavahel nende unistusi, hirme ja mässu. Lugu on killustatud ja mitmekihiline, liikudes eri ajatasandite ja vaatepunktide vahel, mis annab sellele lüürilise ja rütmiliselt katkestatud struktuuri. Oksanen keskendub eelkõige sellele, kuidas ajastu ideoloogiad ja ootused kujundavad isiklikke valikuid ja enesemääratlust.

„Kirsivargad” ei ole klassikaline arengulugu ega ka lihtsasti jälgitava süžeega romaan. Selle asemel avaneb lugejale emotsioonide ja mälestuste mosaiik, milles segunevad armastus ja poliitiline aktivism, argipäevane igatsus ja revolutsiooniline idealism. Peategelaste läbielamised on sageli vastandlikud ja vastuolulised: ühelt poolt soov elada täisverelist elu, teisalt tunnetus, et maailm, milles nad elavad, ei toeta neid valikuid. Kirsid kui motiiv viitavad kaduvale ja keelatule, ihale, mille nimel ollakse valmis riskima. Romaan ei paku konkreetseid vastuseid ega sulge ühtegi küsimust lõplikult – pigem kutsub see lugejat osalema mõttelises rännakus, kus iga peatükk avab uue tahkude kogumi.

Aulikki Oksanen on mitmekülgne loovisiksus – kirjanik, luuletaja ja laulik, kelle loomingus on alati olnud oluline roll ühiskonnakriitikal ja naiseks olemise kogemuse kirjeldamisel. Ta tuli kirjandusse 1960. aastatel ja sai tuntuks oma radikaalse ja tundliku käekirja poolest. Oksaneni teosed käsitlevad tihti marginaliseeritud hääli ja sotsiaalset ebaõiglust, kuid seda poeetilises ja sisekaemuslikus vormis. „Kirsivargad” on selles mõttes tüüpiline Oksaneni teos – ühtaegu poliitiline ja intiimne, otsiv ja tumm, lugejalt tähelepanu ja kannatlikkust nõudev.