Võileib suudlusega. Luuletusi 1956-1962

Võileib suudlusega
Koidusära tornitippudes.
Kogu linn on suitsulippudes.
Ärkamise ärev, rõõmus rutt.
Elu hääled. Laste naer ja nutt.
Ema mudilasi teele seab
paitab, tõreleb ja silmas peab
kas on korras sukad, pihikud
kas on kaasas koolivihikud.
Võileib pauna, suudlus palgele.
Anna, väänkael, valu jalgele!
Leib ja suudlus - õnne alammäär.
Sooja sõnata jääb tuimaks leivakäär.
Süda panetub, kui päeva alata
tihti ilma leivapalata.
Oh mu linn, töösuitsulipuline!
Olgu ikka nii su ärkamine!
Tõusku korstnaist kuldsed suitsujoad
päikese poole olgu kõik toad
et ei kuivaks rõõmu lättesoon
et ei puuduks lihtne reisimoon -
võileib pauna, suudlus palgele.
Nendest inimlaps saab jaksu jalgele
jaksu jalgele ja jõudu hingele
toitu kärsitule pingele.
Noore Heldur Laretei graafikaga