Sada laulu. Valik luuletusi 1933-1963

Luulekogus „Sada laulu. Valik luuletusi 1933–1963“ on koondatud August Sanga kolmekümne aasta jooksul kirjutatud värsid, mis peegeldavad nii tema loomingulist arengut kui ka Eesti kultuuriloo muutlikku konteksti. Kogu algusjärk esindab autori varast modernistlikku perioodi, millele on iseloomulik intellektuaalsus, keeleline täpsus ja tugeva vormitunnetusega stroofid. Need luuletused põimivad isiklikku ja üldist, tuues foonile eksistentsiaalsed küsimused, kultuurilised viited ning otsingulise maailmatunnetuse. Teost iseloomustab mitmekesine temaatika: armastus, aeg, loodus ja vaimne üksildus vahelduvad linnaruumi, sotsiaalsete muutuste ja ajalooteadvuse peegeldustega.

Kogu keskosa ja hilisemad luuletused annavad tunnistust Sanga üha suuremast sisemisest rahust ja keelelisest lihtsustumisest, kuid samas ei kao kuhugi tema sügav kujundimaailm ja täpne rütmitunne. Mõnel juhul kõlab neis pehmem lüürika, teisal aga mõrkjas iroonia või filosoofiline pingestatus. Teose ülesehitus ei järgi ranget kronoloogiat, kuid lubab siiski tajuda arenguliini, kus noore autori maailmatunnetus laieneb ja selgineb läbi isikliku ning ühiskondliku kogemuse. „Sada laulu“ ei ole lihtsalt antoloogia, vaid hoolikalt koostatud tervik, mis võimaldab näha, kuidas Sanga hääl kujunes ja kohanes muutuvates oludes, säilitades siiski alati oma luulelist isikupära.

August Sang (1914–1969) oli üks 20. sajandi olulisemaid eesti luuletajaid ja tõlkijaid. Ta kuulus 1930. aastatel kirjandusrühmitusse „Arbujad“, mis tõi eesti luulesse uue esteetilise ja vaimse sügavuse. Hiljem kujunes temast silmapaistev kirjandustõlkija, kes vahendas eesti keelde muu hulgas saksa, vene ja inglise klassikat. Sanga luule on läbinisti kultuuriline ja filosoofiline, aga samas emotsionaalselt haarav. „Sada laulu“ annab hea ülevaate tema mõtlevast ja meisterlikust stiilist, olles nii kokkuvõte kui ka sissejuhatus ühe poeedi elu- ja loometeesse.